Peamised strateegiad

Eesti on Läänemere strateegias aktiivselt osalenud ning selle arendamisele kaasa aidanud algusest alates. Euroopa liidu tasandil: EL liikmesriigid kujundavad ja suunavad strateegiat ning selle tegevuskava sisu eesistuja juhtimisel.

Pikemalt artiklis Strateegiline luure Strateegilise luure teostatakse spetsiaalsed luurestruktuurid: nad tegelevad nii üldiselt luure, kui ka sõjalis-strateegilise luurega. Luure tegeleb informatsiooni Peamised strateegiad, edasiandmise, hoidmise, süstematiseerimise ja analüüsiga, avastades strateegilised aspektid ning jättes vahele vähem olulised andmed.

Language switcher

Strateegilise luure eesmärgiks on varustada informatsiooniga poliitilise ja sõjalise Peamised strateegiad, et nendel oleks edaspidi võimalus edukalt planeerida riigikaitset.

Strateegiline geograafia[ muuda muuda lähteteksti ] Teostatakse strateegilise informatsiooni seostamise reaalse geograafilise ruumiga. Arvestatakse muutuvaid, raskelt muutuvaid ja mittemuutuvaid geograafilise keskkonna tingimusi, nende mõju riigi geopoliitikale ja geostrateegiale. Sõjalise geograafia ja kartograafia tooted on tavaliselt salastatud. Ligipääs nendele on väga vähestel inimestel.

Strateegia kavandamine

Ligipääsu teostatakse jälgides kindla algoritmi, et vältida andmete avalikuks tegemist. Sõjalise geograafia üks tähtsamateks osadeks on arvatava vastase strateegiliste alade ja punktide kindlaks tegemine, mida oleks vaja eelkõige hävitada.

  1. Strateegia – Vikipeedia
  2. Euroopa Liidu Läänemere strateegia | Välisministeerium
  3. Reisi parandamine NCTD - Põhja maakonna transiidipiirkond

Strateegilise geograafia teiseks oluliseks punktiks on teha kindlaks, millised positsioonid on maksimaalsed edukad kaitseks, kuidas paigaldada oma üksused ja maskeerida objekte, pidades silmis geograafilise eripära. Pikemalt artiklis Strateegiline side Sõjalise strateegia teostamine on võimatu ilma stabiilse side olemasoluta struktuuriüksuste vahel. Stabiilse side olemasolu sõja ja rahu ajal tagab tehnilised vahendid, meetodid ja spetsiaalset ettevalmistust läbinud inimesed, kelle töö eesmärgiks on süsteemi töö garanteerimine.

Oma side kindlus ja vastase side nii taktikalise, kui ka strateegilise häirimine erinevate meetoditega on üks olulisematest sõjaväe ülesannetest sõjaajal. Kuna tavaliselt vastaste strateegiline side on eriti hästi maskeeritud, peidetud ja tugevdatud, selle kahjustuseks või Peamised strateegiad kasutatakse spetsiaalseid militaartehnoloogiaid ning tööd vastase sidega teostavad oma ala spetsialistid.

Vastuseisuks kasutatakse elektroonilisi sidehäirimisvahendeid segajaid.

SMTIP üksikasjad

Selle ülesande täitmiseks võitakse kasutada spetsiifilisi materjale, nagu, näiteks, "elektrooniline pomm", mis peale paugu muudab füüsilise keskkonda, milles oli teostatud vastase side.

Krüptograafia ja kodeerimine on strateegilises mõttes hädavajalikud ja peavad olema kohustuslikuks side teostamise punktiks. Eriti kaitstud salakirja loomiseks kasutatakse erinevaid matemaatilisi aparaate ning edastamise- ja vastuvõtmise seadmed kasutavad keerulise füüsikalise keskkonda.

Selleks, et avastada ja jälgida strateegiliste kanalite järgi edasi antud andmeid, tihti luuakse eraldi küberüksused ja luureüksused, mis omakorda tegelevadki luurega läbi side jälgimise.

Strateegia

Strateegilise side kanalite ja võrkude kaitseks tehakse kogu aeg nii passiivset, kui ka aktiivset tööd, vahetatakse ja tehakse parem olemasolevad salakirjad ja võtmed ning arendatakse edastamiseviise.

Teostatakse erinevaid ettevõtmisi, et vastane saaks kätte valed andmed ja lõpuks jääks segadusse. Poliitilised ja strateegilised eesmärgid[ muuda muuda lähteteksti ] Sõja eesmärgid ilmtingimata peavad olema kooskõlastatud olemasolevate ressurssidega Bioloogilise mitmekesisuse kaitsestrateegia Indias eesmärkide saavutamiseks. Tavaliselt peetakse sõda selleks, et hiljem oleks sõlmitud rahu kindlate tingimustega.

Kas soovite veel teavet?

Järelikult, poliitiline juhatus peaks poliitilise eesmärgi määramisel jälgima, et oleks vaja püstitada oma sõjaväele selliseid eesmärke, mille saavutamine perspektiivis looks soodsad tingimused diplomaatiliste lahenduste jaoks. Lähtudes püstitatud sõja poliitilistest eesmärkidest kavandatakse strateegiline eesmärk — sõjategevuste lõplik tulemus, mille saavutamine viib sõjalis-poliitilise ja strateegilise seisukorra muutumiseni.

Üldine strateegiline eesmärk määrab sõjaväe ja riigi majandussüsteemi jaoks sõja eeldatavat käiku- kas terve sõja või mingi konkreetse ajalõigu jaoks.

FX valikute nimekiri Parim binaarne valiku susteem

Eraldi strateegilisi eesmärke tavaliselt püstitatakse erinevate sõjateatrite jaoks suuna, maa-ala, asukoht ja erinevate operatsioonide täitmise ajaks. Tavaliselt üldine või peamine eesmärk seisneb vastase agressiooni kõrvaldamises vastase hävitamises ning eraldi püstitatud eesmärgid peaksid viima vastaste strateegiliste gruppide hävitamise või kindlate riikide Peamised strateegiad. Strateegiate tüübid[ muuda muuda lähteteksti ] Traditsiooniliselt eristatakse hävitusstrateegiat, mille aluseks on võetud võidu saavutamine vastase ning tema sõjaväe ja majanduse hävinguga.

Eraldi tuuakse välja ka nõrgestamise strateegiat. Vastavalt sellele Peamised strateegiad järjestikku kurnatakse vastast, ammendades tema ressursse. Nõrgendamise strateegiale on üsna lähedane ka mitteotseste tegevuste strateegiat, mis seisneb blokaadis, kommunikatsioonide rikkumises, tehnilise potentsiaali vähenemises, vastase elanikkonda psühholoogilises mõjutamises. Tihti kasutatakse hirmutamise strateegiat- oma sõjalise võimu demonstreerimine, selle osaline kasutamine selleks, et saavutada nõrgema vastase poolt mingite kindlate Peamised strateegiad tegemist, sundimine lõpetada sõjalised tegevused ja võtta vastu kõvema oponendi püstitatud tingimused.

Läänemere strateegial on kolm suurt eesmärki: kaitsta Läänemerd ühendada piirkond suurendada heaolu Läänemere strateegia puudutab 80 miljonit inimest ja kaheksat EL liikmesriiki Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soomekes teevad koostööd selle nimel, et parandada regiooni konkurentsivõimet, luua uusi transpordi- ja energiaühendusi, kaitsta keskkonda, edendada teadusalast koostööd ja kontakte ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus. Lisaks on strateegia raames võimalik koostöösse kaasata Euroopa majandusala riigid Norra ja Island, samuti EL naaberriigid Venemaa ja Valgevene. EL Läänemere strateegia loodi Eesti ülikoolid, linnad, ettevõtted on aastate jooksul osalenud rohkem kui regionaalses ühisprojektis. Kuidas strateegia töötab?

Sellele strateegiale on lähedane piiratud tegevuste strateegia — sõja pidamine piiratud eesmärkidega, tahtlik sõjategevuste pidamine ainult kindlatel maa-aladel, kasutades ainult nõutud selleks osa potentsiaalist ning teostades kindlate objektide ja gruppide hävitamist.

Eraldi on välja toodud kontinentaalne strateegia, mille tegevused on suunatud eelkõige maaväe vastu, ja ookeaniline strateegia, mis omakorda viib perspektiivis vastase mereväe hävitamiseni.

Kas sellest teabest oli abi?

Erilise tähenduse omab plokkide strateegia- sõjaliste ja poliitiliste ühenduste loomine võimu omandamiseks kindlates maailma osades. Teiseks põhjuseks võib olla ka kaitse teiste riikide eest.

Selle strateegiaga on seotud koalitsiooniline strateegia, mille põhimõtteks on koalitsioonilise sõja pidamine ja oma võimude kasutamise kooskõlastamine. Ajalugu[ muuda muuda lähteteksti ] Vanaajal sõjad olid algselt korraldatud kui lühiajalised sõjalised kampaaniad, kuid hiljem Aleksander Suur, Julius Caesar ja teised juhid hakkasid ette võtma pikemaid retke kaugematesse kohtadesse.

Arengukavad

Esimese teoreetilise teose sõjalisest strateegiast autoriks peetakse hiina ajaloolane ja filosoof Sunzi IV sajand enne meie aega. Teose pealkiri on "Sõja seadused".

Kuidas kindlustada tootajate varude valikud Kuidas teha raha binaarset valikut

Sõjandusfilosoofid Frontinus ja Onosander võtsid kasutusele sellised terminid nagu "strategikon" ja "strategoloogia", mille all mõeldi sõjapidamise printsiibid. Keskajal olid enamasti levinud piiratud eesmärkide ja ulatustega sisesõjad. Nende sõdade tegevusi iseloomustasid meelekindlusetus ja ühise strateegilise plaani puudumine.

Mis on varude valikud, kui nad tootavad Parim strateegia paevakaubandus

Losside rünnakud võisid kesta aastaid ja suurimad lahingud toimusid harva. Erinevalt sellest, Tšingis-khaan ja teised mongolite riigi juhid tegutsesid radikaalselt ning teostasid koordineeritud pealetunge. Selline strateegia eeldas gruppide positsioneerimist mööda riigipiire ning kindluste rajamise oma riigipiiride kaitseks.

Erinevate Euroopa riikide strateegiad enne Esimese maailmasõda eeldasid lühikese sõja pidamise.

Navigeerimismenüü

Kuid aga sõda jäi pikaks ning muutus positsioonisõjaks. Esimese maailmasõja kogemus näitas uute relvade-tankide, lennukite ja allveelaevade võimalusi. See põhjustas mitme võidu saavutamise teooria tekkimist: õhusõja, tankisõja ja allveelaevasõja abil. Suurbritannia ja USA hoidsid kinni meresõja põhimõttetest, Prantsusmaa juhid pooldasid positsioonsõja põhimõtteid, Natsi-Saksamaa pooldas Blitzkriegi teooriat — võit saavutatakse päevade, nädalate või kuude jooksul, kuni vastane ei jõudnud Peamised strateegiad oma põhilised jõud.

Nõukogude liidu teooria seisnes selles, et suurima edu saavutamiseks on vaja otsusekindlalt tegutseda, koordineerida omavahel kõikide vägede tegevused ja vastase territooriumil. Teine maailmasõda aga kujunes teistsuguseks, kui seda olid ette nähtud teoreetikud.

See oli kestuselt pikem kui Esimene maailmasõda, kuid kasutati rohkem manööverdamist.