Voimalus strateegia vork

Sisseränne Tallinna võib tuua kaasa olulisi probleeme — linnaelanike sotsiaalse kvaliteedi langus, teatud piirkondade slummistumise süvenemine jne. Ida-lääne kaubavoogude teenindamise osas on ta eelkõige konkurent, ehkki tulevikus pole koostöövõimalused tänu spetsialiseerumisele välistatud siingi. Seega saab väita, et Tallinn konkureerib Helsingiga küllalt tugevalt nii sissetuleva kui väljamineva elanikkonna pärast. Vähemtähtis pole aga ka Tallinnast nn hea-olemise koha kujundamine, mis hõlmab endas sotsiaal-turvalisuse valdkonna, meelelahutusliku, kultuurilise ja atraktiivse linnaruumi kujundamise, samuti haridus- ja eneseteostusvõimaluste mitmekesisuse poole.

Tallinna Linnavolikogu Ühelt poolt toimuvad muutused keskkonnas üha kiiremini, teatud otsused linnaelu korraldamisel ning juhtimisrežiimid üldse peavad arvestama taolist kiiret muutumist.

Voimalus strateegia vork

Teiselt poolt nõuab uus keskkond, sh linnade tihenev konkurents, pikaajalisi järjepidevaid jõupingutusi linnade «näo», profiili, infrastruktuuride jne väljaarendamisel. Viimane vajadus tuleneb juba linnade funktsioonide mitmekesisusest: nad peavad olema heaks elukeskkonnaks elanikele, samuti aga rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ärikeskkonnaks.

Kolmandaks peavad nad täitma mitmeid teenindavaid funktsioone linna ümbritseva piirkonna suhtes. Arendamine ainult üksikmotiivide või üksikaktsioonide baasil ühe või teise linnavalitsuse ametisoleku poliitiliste tsüklite raames ei taga linna kui terviku pikaajalist harmoonilist arengut. Eelnimetatud põhjustel on linnadel, eriti arenenud maailma linnadel, saanud tavapäraseks praktikaks koostada lühemaajaliste arengukavade aluseks ja nende paremaks seostamiseks tulevikutrendidega ka pikemaajalisi arengustrateegiaid.

Tallinnas on arengustrateegiat käsitlevaid dokumente koostatud varemgi, käesolev dokument nimetusega «Tallinn » on aga esimene tõeliselt pikaajaline strateegia. Strateegia väljatöötamine toimus perioodil märts kuni detsember Töös osales aktiivselt üle inimese: linnaametnikud, konsultandid, ettevõtjad, strateegia erivaldkondade huvilised, kes olid jagunenud üheksasse alagruppi.

Strateegia väljatöötamise vahekokkuvõtteid tutvustati novembris-detsembris erinevatel esitlustel nii linnajuhtidele, linnaosade vanematele kui ka linnavolikogu liikmetele. Lisaks töötati läbi mitmete teiste linnade nagu Praha, Melbourne, Voimalus strateegia vork, Londoni, Suur-Helsingi, Bilbao, Krakovi, Turu ja Vilniuse linna strateegiad, püüdes saada nendest Tallinnale strateegia koostamiseks eeskuju.

Seega ei tasu ka Tallinna strateegiat vaadata pilguga, «mis siin teiste linnade strateegiatega võrreldes puudu või üle on», vaid pigem hinnata seda, kuivõrd on suudetud tabada just Tallinnale omaseid arengujooni ja põhiküsimusi. Kellele on mõeldud väljatöötatud strateegia? Esiteks on ta vajalik Tallinna Linnavalitsuse edaspidi linnavalitsus ja Tallinna Linnavolikogu edaspidi linnavolikogu liikmetele, kes töötavad välja erinevaid arengukavasid, programme ning langetavad linnaelu tulevikku määratlevaid otsuseid.

Kuidas see otsustajate ring saab strateegiat kasutada, sellel peatutakse lähemalt dokumendi viimases peatükis. Tallinna tulevikuarenguid puudutavad küsimused on tihedalt seotud Eesti kui terviku strateegilise arenguga, sestap eeldame, et dokument on informatsiooniallikaks ja diskussiooni abivahendiks ka vabariigi võimudele, teatud määral ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, kelle tegevus seostub Tallinna ja Eestiga. Kindlasti on Tallinna pikaajalisest strateegiast huvitatud ettevõtjad ja investeerijad.

On ju neil vajalik teada, kuidas linn kavatseb arendada oma majandust ja infrastruktuure, haridust jms.

Voimalus strateegia vork

Ja kahtlemata on «Tallinn » mõeldud kõigile linnaelanikele, et olla informeeritud sellest, millised on linna arendamise pikaajalised perspektiivid, mida võib oma kodulinnalt loota ja kuidas ning kuhu saab anda oma aktiivse panuse. Eesti taasiseseisvumise järgsel kümmekonnal aastal toimunud ulatuslikumate arengute seas võib esile tuua kolm järgmist, mis on Tallinna «nägu» eriliselt muutnud ning mis tähendavad ka olulisi elukorralduslikke muutusi Tallinnas.

Esimeseks selliseks on tööhõive ja ettevõtluse ulatuslikud struktuurimuutused, mis said teoks tänu endise NSVL turu järsule vähenemisele, piiride avanemisele ja majandussidemete Läände ümberorienteerumisele. Toimus suurtööstuse restruktureerimine ning märkimisväärne kasv teenindussektoris; viimasele aitas kaasa sektori suur arengupotentsiaal, turism ning aktiivne välisraha sissevool.

Intensiivne eraettevõtete asutamine nii Tallinnas kui mujal Eestis toimus Ettevõtlusvaldkonnas toimunu osas vajab eraldi väljatoomist asjaolu, et teenindus- ja kaubandussektoris leidis aset hoogne kontsentratsioon kettidesse. Teiseks, ja esimesest osaliselt tulenevaks, on uued vajadused transpordivaldkonnas. Autode arv on viimase kümmekonna aastaga kolmekordistunud — see on muutnud probleemiks teede- ja tänavate võrgustiku läbilaskevõime, samuti näitab see elanike eluviiside Voimalus strateegia vork mobiilsuse teisenemist.

Kaubanduskeskuste esilekerkimine tähendas omakorda märkimisväärseid täiendavaid tegutsemisi transpordivaldkonnas — teisendas transpordivõrgustikku, tingis uut teedeehitust, suunas ümber linna liiklusvooge jne. Ka muutused sadamate spetsialiseerumises — eelkõige transiidile — on toonud kaasa omakorda logistilisi muutusi maismaatranspordis. Kolmandaks aspektiks on Tallinna linna elanike arvu dünaamika elanike vähenemine ning muutused elanike vanusstruktuuris.

Vähenemise üheks olulisemaks põhjuseks on võõrtööjõu ja sõjaväe lahkumine Tallinnast. Teisalt on elanikkonna vähenemise põhjuseks olnud kiiresti vähenev sündimus. Kuni Kokkuvõtlikult on rahvaarvu vähenemise põhipõhjuseks negatiivne loomulik iive. Vanusstruktuuri muutused näitavad jätkuvat elanikkonna vananemist.

Kui Sealjuures on Tallinna rahvastiku vananemise tempo olnud kiirem Eesti keskmisest. Elukorraldust Tallinnas on mõjutanud ka Tallinna valitsemisstruktuuri ja linnaosade ümberkujundamine.

Tallinna «haldusreformi» eesmärgiks oli linnavõimu lähendamine elanikele ja linnavalitsuse poolt pakutavate toimingute-teenuste kättesaadavamaks tegemine linnakodanikele. Alates Tänaseks on vähenenud nii linnaosade poolt kureeritavate valdkondade hulk kui ka nende roll linnaosa tuleviku kujundamises, otsuste tegemises ja investeeringute planeerimises. Etapiviisiliselt võtavad Tallinna linnavalitsuse ametid üle seniseid Voimalus strateegia vork valitsuste funktsioone.

Lähitulevikus on kavas tsentraalse raamatupidamissüsteemi Voimalus strateegia vork, mis hõlmab kõiki linnavalitsuse ameteid ja linnaosade valitsusi.

Andmaks detailsemat ülevaadet erinevates valdkondades toimunud suundumustest, on otstarbekas jaotada need — lähtudes nende mõjust Tallinna edasisele arengule — kaheks. Seega ühelt poolt on tegemist selliste suundumustega, mis on loonud soodsa pinnase Tallinna edasiseks arenguks.

Teise poole muutustest moodustavad negatiivsed trendid ja muutustega kaasnenud uued probleemid. Enamjaolt tähendab kirjeldatud muutuste kahene jaotus ühtlasi ka valdkonnapõhist jaotust: viimase kümne aasta jooksul on suhteliselt selgelt välja kujunenud sektorid, mida üldistavalt iseloomustab positiivne areng ning teisalt valdkonnad, kus muutused on toimunud negatiivses suunas. Positiivsete ja negatiivsete muutuste osas peegeldab Tallinn kogu Eestis toimunud arenguid — kiirele majandusarengule ei ole sama hästi suutnud sekundeerida sotsiaalsektor.

Alljärgnevalt toodud positiivsed ja negatiivsed arengud annavad pildi Tallinna tänasest lähteseisundist, markeerivad ära Tallinna edasise arengu eeldused ja võimalused ning samuti võimaluste piirid. Positiivsed, Tallinna edasist arengut toetavad muutused Kümne viimase aastaga on Tallinn kujunenud tööstuslinnast ümber kaasaegse teeninduskeskse majandusega linnaks. Olulisel määral moderniseerunud on Tallinn ka elukeskkonnana — infrastruktuuride ja kommunikatsioonitehnoloogiate areng on teinud Tallinna elanike võimalused võrreldavaks teiste arenenud linnade elanike omadega; samas ei Voimalus strateegia vork suudetud kümne Makromajandusliku kaubandusstrateegiad lahendada mitmeid nõukogudeajast pärinevaid probleeme nagu magalarajoonid, kasutuse kaotanud ja seetõttu lagunevad hooned probleemidest vt lähemalt punktis 1.

Elukeskkonna kvaliteedi tõus Viimase Voimalus strateegia vork aasta jooksul on Tallinna linnaruum muutunud atraktiivsemaks tänu nii mitmete uusehitiste pangad, kindlustusseltsid, kaubanduskeskused rajamisele kui vanade korrastamisele, renoveerimisele.

Uusehitiste rajamine on eelkõige toimunud grupiti, sillutades muuhulgas tee ka nn Tallinna city väljaarendamisele. Märkimisväärselt on linna ilmet positiivses suunas muutnud ja elanike liikumist ja ligipääsu parandanud ka infrastruktuuride korrastamine ja juurdeehitamine.

Ettevõtluse edukas areng Rääkimata Eesti, sh Tallinna üldisest positiivsest majandusarengu foonist, omab Tallinn selles osas positiivset positsiooni ka Läänemere linnadega võrreldes: ettevõtluse arengut iseloomustav ettevõtete arv elaniku kohta on Tallinnas suhteliselt kõrgem, jäädes siiski maha Stockholmist.

RAPORT Euroopa energiasüsteemi integreerimise strateegia kohta

Ettevõtluse edukat arengut Tallinnas toetab ka äritegevuseks vajalike kommunikatsioonide olemasolu — telefonide ja mobiiltelefonide arv elaniku kohta on võrreldav Läänemere läänekalda arenenud linnadega.

Mitmete teenuste järgi nt mobiiliga parkimise eest tasumine on Tallinn vägagi eesrindlik. Heal tasemel on samuti erinevate IT lahenduste ja internetiühenduste arv. Teiste Eesti piirkondadega võrreldes iseloomustab Tallinna Voimalus strateegia vork tööhõive tase, mille on ühelt poolt tinginud majanduslikult aktiivse elanikkonna koondumine pealinna võimalusterohkesse ärikeskkonda ja ettevõtluse kiire ümberstruktureerimine, siinne soodne investeerimiskliima ja väliskontaktide rohkus, samuti tööjõu keskmisest kõrgem kvalifikatsioon.

Suur tööhõive langus tööstuses on peatumas, kasv teenindussektoris jätkub.

Voimalus strateegia vork

Nende protsesside tulemusena on Tallinna tööhõive struktuur lähenenud Põhjamaade suurtele linnadele. Väliskapitali ligitõmbamisvõime Tallinn koos oma lähiümbrusega on olnud väliskapitali jaoks Eestis seni peamine kasvukeskus. Selline proportsioon on samas suurusjärgus püsinud aastaid. Välisinvestorite huvi omandada või ehitada Tallinnas tootmis- teenindus- ning hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid Voimalus strateegia vork vaatamata tugevnenud konkurentsile vähenenud.

Muutunud on välisinvestorite taust — varasematel aastatel aktiivsemate väikeärimeeste asemel on tulemas rahvusvahelised suurettevõtted. Tallinna piirkonna areng oma regiooni reisi- ja kaubaveokeskuseks Tallinn on kujunenud Läänemere üheks suuremaks kauba- ja reisijateveo keskuseks. Kaks kolmandikku Tallinna sadamate käibest moodustab transiit, olles viimase viie aastaga ligikaudu kaks korda kasvanud.

Lisaks on Tallinna majanduselus oluline koht turismil. Kõrvutades Läänemere idakaldalinnadega, on Tallinn turismi arengut iseloomustavate näitajate põhjal olnud siiani üks edukamaid. Turismitulude ehk reisiteenuste Voimalus strateegia vork on viimase kümne aasta lõikes suurenenud, kuid viimastel aastatel on kasv siiski aeglustunud.

Aastate lõikes on kasvanud väliskülastajate arv, kuid ka see kasv aeglustub iga aastaga ning jätkuvalt on väga suur ühe turu Soome väliskülastajad osakaal. Ligikaudu 2,7 miljonit väliskülastajat neljasaja tuhande elaniku kohta on väga kõrge näitaja.

Samas näitab tõusvat trendi ööbimisega väliskülastajate arv, jätkates tõusu ka olukorras, kus väliskülastajate koguarv vahepeal langes. Tallinnas paikneb Eesti ainus rahvusvahelise tähtsusega lennujaam, mis vastab ka rahvusvahelistele nõuetele ning võimaldab vastu võtta peaaegu kõiki lennukitüüpe.

Voimalus strateegia vork

Tallinn on Eesti suurim raudteesõlm, mis omab ka rahvusvahelist reisirongiühendust. Paraku on aga rahvusvaheliste liinide osakaal viimastel aastatel vähenenud. Eesti pealinnal ei ole otserongiühendust Kesk-Euroopaga. Eesti raudteed on rööpavahega, mis võimaldavad Venemaa kaubarongidel ilma lisaoperatsioonideta jõuda Eesti kaubasadamatesse, mis on oluliseks eeliseks konkurentsis Venemaaga seotud veoste osas.

Tallinna Linnavolikogu Ühelt poolt toimuvad muutused keskkonnas üha kiiremini, teatud otsused linnaelu korraldamisel ning juhtimisrežiimid üldse peavad arvestama taolist kiiret muutumist. Teiselt poolt nõuab uus keskkond, sh linnade tihenev konkurents, pikaajalisi järjepidevaid jõupingutusi linnade «näo», profiili, infrastruktuuride jne väljaarendamisel. Viimane vajadus tuleneb juba linnade funktsioonide mitmekesisusest: nad peavad olema heaks elukeskkonnaks elanikele, samuti aga rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks ärikeskkonnaks. Kolmandaks peavad nad täitma mitmeid teenindavaid funktsioone linna ümbritseva piirkonna suhtes.

Õppimisvõimaluste laienemine ja diferentseerumine Viimase kümne aastaga on Tallinna tekkinud juurde hulgaliselt erinevaid õppeasutusi, sh just kõrgkoole, mistõttu on plahvatuslikult kasvanud gümnaasiumijärgselt edasiõppijate, sh eriti kõrgharidust omandanute arv. Vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistumine Vaba aja veetmise võimaluste poolest edestab Tallinn konkurentsitult teisi Eesti linnu. Ka Läänemere läänekalda linnade suhtes tundub meelelahutusvõimalusi Tallinnas olevat võrreldavas hulgas arvesse tuleb võtta ka madalamat elatustaset.

Tänu militaarstruktuuride olulisuse vähenemisele on Tallinna elanikkonnal avanenud võimalused kasutada kaldaalasid puhkeaja sisustamiseks.

Voimalus strateegia vork

Pikka aega «suletud» olnud rannaalade avamine on suurendanud Tallinna atraktiivsust nii linnaelanike kui kinnisvara arendajate jaoks. Siiski eksisteerib kaldaäärsete alade Voimalus strateegia vork hulgaliselt «kasutamata ressurssi» — mitmesuguste puhkealade väljaarendamise näol.

Aegna saare potentsiaalile tuleks leida vastav rakendus puhke- ja meelelahutusalana. Linnaruumi on rikastanud ka mitmete puhkealade heakorrastamine. Negatiivsed trendid ja tekkinud uued probleemid Nendest tõsisemad seonduvad varavaidluste ja hoonete kasutamisfunktsioonidega, tööpuuduse, kohanemisraskuste, toimetuleku kindlustamise ning terviseseisundi halvenemise ja turvalisuse vähenemisega elanike hulgas.

  • Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja
  • Seda toetavad kodu lähedal loodud võimalused tegelda erinevate spordialade ja liikumisharrastustega ning mitmesugused spordisündmused.
  • Sustemaatiline protsessikaubandus
  • Часть этой информации исходила от супружеских пар, избранных на роль родителей новых граждан.
  • В его ушах послышался нежный звон, стена чисел задрожала, цифры слились вместе, и Джезерак вернулся в мир грубой действительности.
  • Впервые Олвин видел его рассерженным.

Vähekindlustatute hulga suurenemine — struktuurne tööpuudus, kohanemis- ja toimetulekuraskused Rohkem kui kümme aastat tagasi alguse saanud siirdeperioodiga Voimalus strateegia vork kaasnenud kiire töötajate arvu vähenemine ja töötuse kasv areneva linna kohta tuleb Tallinna töötuse taset hinnata liiga kõrgeks. Töökohtade vähenemise peamiseks põhjuseks oli senise turu kaotus, millest tulenevalt vähenesid oluliselt tootmismahud.

Strateegia "Tallinn 2025" kinnitamine

Ettevõtete restruktureerimise käigus toimus ümberprofileerimine ja spetsialiseerumine — töökohtade vähenemise põhjustas üha moodsama tehnoloogia kasutuselevõtt.

Samuti on paljude inimeste töökaotust põhjustanud riigikeele vähene oskus ja tööjõu kaasaja nõuetele mittevastav kvalifikatsioon. See omakorda põhjustas nende sattumise vähekindlustatute riskirühma. Tallinnas elavate majanduslikes raskustes isikute ja perede olukord on ka praegu halb. Eriti suurtes raskustes on lastega pered üksikvanemaga, töötuga ja paljulapselised. Olukorras, kus laste koguarv Tallinnas väheneb, suureneb nende laste arv, kes elavad toimetulekuraskustes ning samuti nende, kes vajavad hoolekandeteenuseid või kelle eestkoste vajab enam korraldamist.

Turvalisuse vähenemine Eesti iseseisvumisest alates on Tallinna elanike ja teiste siin viibivate isikute turvalisus aastate jooksul halvenenud.

Lisaks kõrgele kuritegevusele on olukord halb ka liiklusohutuse ning tuletõrje- ja päästealal, linna on tekkinud arvukalt narkomaane ja HIV nakatunuid, endiselt on probleeme alkohoolikutega. Tallinnasse on tekkinud arvukas asotsiaalsete elanike kiht.