Pilku valtimine on uletamise strateegia.

Jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse põhjuseks on inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, samuti keskmise eluea pikenemine ja jõukuse kasv, mis loovad eeldused reisimise kasvavaks arenguks. Autori kohta Jan Runge Petersen on olnud logistikatööstuses aktiivne 40 aastat, selle aja jooksul on ta töötanud erinevatel juhtivatel ametikohtadel logistika ja ekspedeerimise alal kogu maailmas.

Inimestel, kes tahavad tulevasi eluvõimalusi «kaksiklinn Talsinkis», on samuti valida, kummale poole lahte nad elama asuvad. Seega saab väita, et Tallinn konkureerib Helsingiga küllalt tugevalt nii sissetuleva kui väljamineva elanikkonna pärast. Helsingi ja Tallinna piirkonnad konkureerivad Ida-Lääne transiidi vahendamisel. Teatud ulatuses võib seda märkida ka mitmesuguste rahvusvaheliste teeninduse funktsioonide osas, ehkki siin võib ilmselt rääkida ka funktsioonide jaotusest kallima Helsingi ja odavama Tallinna vahel.

Kaheldamatult toob kõik eelnev kaasa ka konkurentsi investeeringute pärast. Osaliselt sarnane on pilt ka Tallinna konkurentsi suhtes teiste Põhjamaade linnadega, nt Stockholmiga.

See konkurents on aga oluliselt nõrgem. Langeb ära konkurents transiidivoo pärast. Oluline ja tugev konkurent Tallinnale on Riia, kellega toimub konkurents eelkõige transiidivoogude ja turistide ning nendega seotud kultuuriteenuste pärast, rolli pärast rahvusvahelisi teenuseid pakkuva tsentrina, loomulikult ka rahvusvaheliste investeeringute pärast. Elanike pärast võib Riia, kui ta atraktiivsus tõuseb, olla Tallinnale konkurent eelkõige potentsiaalselt «ületõmmatavate» inimeste osas kolmandatest maadest, tunduvalt vähem potentsiaalselt lahkuvate inimeste pärast.

Teisi Baltikumi linnasid võib Tallinnale potentsiaalseteks konkurentideks pidada eelkõige turismi ja sellega seotud teenuste osas. Peterburi on konkurendiks eelkõige kaubavoogude teenindamise ja turistide ning kultuuriteenuste pärast, teistes valdkondades oluliselt vähem.

Так Хилвар впервые увидел город Диаспар.

Võib eeldada, et ka suur osa investeeringutest, mida Tallinn ja Peterburi võivad tulevikus saada, tulevad eri allikatest, on tehtud eri motiividel. Turismialane konkurents toimib Kesk- ja Ida-Euroopa maade linnadega Varssavi, Gdansk, Prahamitmed neist on, ehkki ei asu Tallinnale väga lähedal, konkurendid ka rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise ja muidugi ka investeeringute pärast.

Mingil määral ka sissetuleva elanikkonna pärast. Lisaks Euroopas meile suhteliselt lähedal asuvatele linnadele tuleb arvestada osadel juhtudel ka kaugemal asuvate piirkondade konkurentsiga. Kui jaotada nad kallimate ja kvaliteetsemate maade linnadeks ja odavamate maade linnadeks, siis ja mida aeg edasi, seda enam on Tallinnale olulisteks konkurentideks just kallimate maade linnad.

Odavamate maade linnad on konkurentideks eelkõige teatud tootmislike investeeringute osas, kallimate maade linnad nii kultuuriteenuste, turismi ja muude rahvusvaheliste teenuste ning eelnevatega seotud investeeringute osas. Samuti kindlasti ka lahkuva eriti selle kui ka sissetuleva elanikkonna osas.

Teised Eestile lähedal asuvad Kas ma peaksin kauplema optsioonitehinguid linnad Pihkva ja Novgorod on Tallinnale käsitletavad kui konkurendid vaid mõningate tootmislike investeeringute osas ja sedagi väga nõrgalt.

Tänapäeva komplitseeritud rahvusvahelises majanduses ei ole võimalik eristada subjekte, kes on puhtalt ja ainult konkurendid ja subjekte, kes on ainult koostööpartnerid. Reeglina võidakse linna või regiooniga olla üheaegselt nii konkurent kui koostööpartner.

Tallinna konkurentsi ja koostööprofiilide võrdlus illustreerib seda teesi kujukalt. Helsingi on Tallinnale kindlasti koostööpartner ja eelkõige koostööpartner turismi ja sellega seotud sidusalade osas.

Ida-lääne kaubavoogude teenindamise osas on ta eelkõige konkurent, ehkki tulevikus pole koostöövõimalused tänu spetsialiseerumisele välistatud siingi. Rahvusvahelise teeninduse funktsioonide täitmise osas on loomulikult ka konkurentsi, kuid kindlasti kaalub selle tulevikus üles integreerumisest tekitatud sünergia. Ka elanike liikumist ühele või teisele poole lahte võib käsitleda mitte niivõrd «ületõmbamisena» kui sünergia saavutamise viisina.

Stockholmi ja teiste Põhjamaade linnade puhul on koostöösuhted mõnevõrra nõrgemad kui Helsingi puhul, samas võib rääkida, erinevalt Helsingist, ühistest huvidest transiidi teenindamise alal Lääne-Euroopast üle sildade ja Rootsist Venemaale liikuv kaubavoog. Pilku valtimine on uletamise strateegia osas võib siiski rääkida ka mõningasest turismialasest koostööst. Riia puhul jääb konkurentsipositsioon ilmselt domineerima, tekivad aga kooperatsioonivõimalused ülebaltikumiliste firmade spetsialiseerumise osas, samuti on võimalik koopereeruda kolmandatest maadest näiteks Saksamaalt saabuvate turistide teenindamisel.

Peterburi on Tallinna loogiline partner turistide teenindamisel, samuti mitmete allhankekettide loomisel.

Sama kehtib ka Pihkva ja Novgorodi puhul, kusjuures erinevalt Peterburist on nad transiitvoogude teenindamisel Tallinnale mitte konkurendiks, vaid partneriks.

Kaugemalt tuleva turisti jaoks kuulub Tallinn Helsingi ja Peterburiga loogiliselt ühte «ketti», mille nimeks on Läänemere idaosa külastus. Plussiks on siin see, et igas linnas saadakse vägagi omanäoline külastamiselamus.

Feed aggregator

Tõsi, kaugturistide jaoks seostub Läänemerepiirkond kõige enam siiski selliste linnadega nagu Kopenhaagen ja Stockholm. Kindlasti on Tallinna jaoks soodne püüda saada «ühele pildile» ka nende, regiooni kujundit kandvate linnadega. See on aga raske ja nõuab pikemat tööd kui kasulik seostumine Helsingi ja Peterburiga. Esiteks tuleb vaatluse alla laiem geograafiline ruum, millega arenev Tallinn erineval viisil seostub ja suhestub.

Teiseks Tallinna tähendus Eesti keskuse seisukohalt. Kolmandaks Tallinna linnastu kui linna nn lähiruum. Neljandaks linn ise: siseruum tema praeguses ja kavandatavas organiseerituses. Tallinn rahvusvaheliselt Tallinn nagu ka teised linnad saavad eelseisval perioodil areneda edukalt vaid läbimõeldud seostatuse puhul laiemasse regionaalsesse ja rahvusvahelisse konteksti.

Linnad teenindavad nii oma tagamaad kui moodustavad koostöövõrgustikke teiste linnadega. See puudutab näiteks ettevõtetevahelist võrgustumist, koostöösuhteid erinevate erialade inimeste ja ühenduste vahel, ülikoolide ja teiste haridusasutuste vahelist kooperatsiooni, koostööd kohalike omavalitsuste ja nende institutsioonide tasandil, regulaarseid kultuuriüritusi, transpordiliinide ja võrkude arengut, turismialast koostööd jne.

EUR-Lex - DC - EN - EUR-Lex

Kontaktid ja seosed muutuvad praegusest dünaamilisemaks, mobiilsemaks, mitmekesisemaks. Linna püsielanikkonnale lisanduvad Tallinna ajutiselt elama asunud välismaalased, kes kiirendavad nii elanike kui Tallinnas juurdunud ettevõtete rahvusvaheliste kontaktide võrgustiku laienemist.

Samal ajal kasvab nende tallinlaste hulk kellel on ajutised kodud ka teistes maades. Kasvab ajas asukohta muutvate ettevõtlusvõrgustike arv. Pigem reegliks kui erandiks saab olukord, kus mingi linnaga võidakse mingis valdkonnas olla konkurendiks, teises aga koopereerutakse Tallinna konkurentsi ja kooperatsiooni «mustrit» vt lähemalt punktist 1.

Rääkides Tallinnast rahvusvahelises kontekstis on vaja valida õige «haardeulatus». Linnu saab liigitada maailma tähtsusega, laiema rahvusvahelise tähtsusega, regionaal- või kohaliku tähtsusega linnadeks. Kui kõrgele tuleb asetada «latt» Tallinna puhul? On selge, et Tallinna tähtsus ja tegutsemisulatus ulatub selgelt kaugemale vaid kohaliku tähtsusega linnast.

Koolilaenude kauplemise voimalused

Küsimus on selles, kas julgeme eesmärgi seada kaugemale regionaalsest antud juhul Läänemere Intressimaara binaarne valik tasandist? Antud strateegias on lähtekohaks võetud siiski, et põhiliseks Tallinna koostööruumiks vaadeldaval perioodil jääb Läänemereruum, kus Tallinn peab muutuma kas üksinda või kooperatsioonis Helsingiga oluliseks koostöösõlmeks.

Linnana, mille elanike arv jääb alla poole miljoni inimese piiri, ei saa meie pealinn, ilmselt ka eduka arengu puhul, pretendeerida üleeuroopalise tähtsusega metropoli rollile.

Sellest aga ei tulene, et ta koostööruum ja koostöövõrgustik jääksid ainult Läänemereruumi piiridesse. Nende ületamine saab toimuda vaid üksikutes nn niššides. Järgnevalt on toodud kolm olulisimat Tallinna koostöö edasist arendamise vormi, rõhuasetust.

ESITEKS peab Tallinna linn vajalikuks leida ja arendada järgneva perioodi jooksul välja vähemalt paar sellist tegevusvaldkonda, mille osas ta on tuntud mitte ainult Põhja-Euroopas, Läänemere riikide linnade seas, vaid laiemas rahvusvahelises ja soovitavalt isegi globaalses ulatuses. Potentsiaali taoliste rahvusvaheliste nn nišiproduktide tekitamiseks võivad pakkuda valdkonnad nagu Lääne investeeringute vahendamine Venemaale, Pilku valtimine on uletamise strateegia olemine nn integratsiooni õppimiskohaks seoses EL-iga liitumisegaturism: ühelt poolt koostöös Helsingiga Tallinn-Helsingi teineteist täiendava turismiruumi kujundamine, teiselt poolt Tallinn kui loodus turismi vahendaja.

Oluliseks eesmärgiks püstitatakse otselennuliinide arvu suurendamine Tallinna lennujaamast. Nimetatud edasiste koostöövormide pakkumisel on lähtutud tõsiasjast, et juba praegu on Tallinnas asuv ettevõtlus tugevalt sidustatud Soome ja Rootsiga. Ning eeldatav on, et see seos tulevikus kindlasti ainult tugevneb; lisaks sellele peaks meile aktuaalne ettevõtlusgeograafia laienema nii Läänemere lõunakalda suunas eriti Põhja-Saksamaa kui Peterburi piirkonna suunas.

Sama loogika puudutab ka nii transpordisidemeid kui mitmesuguseid muid koostöö sh kultuuriline koostöö ja ka omavalitsuslike sidemete arengut. Lisaks mõjutab Tallinna rahvusvahelise koostöö arendamist asjaolu, et üha rohkem rahvusvahelisi firmasid võtab omaks ülebaltilise strateegia, s. Tallinna jaoks tähendab see konkurentsi Läti ja Leeduga — rakendamist vajavad sellised meetmed, et võimalikult palju taoliste firmade Baltikumi peakorteritest leiaks oma asukoha Tallinnas.

Teiselt poolt tuleb Tallinnal jällegi teha ülejäänud Balti riikidega koostööd kuivõrd meid ühtse grupina käsitletakse ning täiendavalt tugevdada ka Tallinna kohalolu mõlemas ülejäänud Balti riigis, mis muuhulgas võimaldaks ka Tallinnas asuvate kodumaisel kapitalil baseeruvate firmade «ekspansiooni» lõunasse ilmselt osadel juhtudel ka Eesti-Soome ühisfirmade lõunapoolset ekspansiooni.

Koos riigiga rakendatakse siin vastavaid toetusmeetmeid turuinfo pakkumine jne. Tallinn Eestis Tallinna käsitlemine Eesti ruumis tähendab Tallinnale kahest rolli: ühelt poolt tuleb Tallinnal kui pealinnal täita Eesti esindamise funktsiooni väljapoole — s. Teiselt poolt tuleb Tallinnal teenindada ülejäänud Eestit, täita mitmeid sissepoole suunatud rolle.

Selleks, et Tallinn saaks täita esinduslikku pealinnarolli, esindada Eesti riiklust ja kultuuri väljapoole, vajavad korrastamist Tallinna juriidilised ja finantsilised alused. Tallinn jääb ka edaspidi Eesti põhiliseks rahvusvaheliseks «väravaks». Siitkaudu sisenetakse ja väljutakse Eestist, «värav» on riigi visiitkaardiks, samuti peab ta esindama välissuhtluses mitte ainult iseenda, vaid ka teiste Eesti regioonide huvisid.

Eesti-keskselt on Tallinnal kui Eesti kõige enam rahvusvahelistunud ja kõige enam maailmamajandusse integreerunud linnal täita sisemise keskuse roll. Seega omab Tallinn ülejäänud Eesti seisukohalt «maailma maaletooja» rolli, olles kultuuri- ja meelelahutuskeskuseks, esindades kosmopoliitset linnakultuuri, tolerantset mõtlemist jne.

Tallinna linnastu Tallinn, nagu enamik arenenud linnu kaasajal, liigub selgeltpiiratud linna mudelilt aglomeratsiooni, linnastu mudeli suunas. Tallinna linnastu on vaadeldav kahes eri perspektiivis: ühelt poolt Tallinna n.

Tallinn moodustab juba praegu ühise tööjõuareaali Harjumaa ja Põhja-Raplamaaga. Osa Tallinnas töötavaid inimesi eelistab elada linnast väljas, kus on rohkem ruumi ja rohelust.

Teisalt, ka osa lihtsamat tootmist, samuti ladustamist, viiakse linnast välja Harjumaale, juhtudel ka kaugemale. Osa neis ettevõtetes töötavatest inimestest hakkab elama kohapeal, osa ka Tallinnas. Seetõttu eeldab tulevik kogu linnastupiirkonna kooskõlastatud planeerimist ja arendamist. Siia kuulub nii ühistransport, teedevõrk, vesi ja kanalisatsioon, elamuehitus, jäätmekorraldus, sotsiaal- kui tervishoiu teenused, samuti koolivõrgud ja puhkemajandus.

Rahvusvahelises majanduses opereerivad tulevikus omavahel seotud ettevõtluskooslused klastrid, võrgustikud kogu linnastu areaalis, paljudel juhtudel kooperatsioonis ka linnastuväliste ettevõtetega.

Koos Harjumaa ja piirnevate valdadega arendatakse Muuga sadama ja Tallinna lennujaamaga seotud logistilist kompleksi, positiivselt mõjutab Tallinna ringraudtee väljaehitamine. Linnastu arengu ökoloogiline aspekt. Looduskeskkonnaga Pilku valtimine on uletamise strateegia vee ja õhu kvaliteediga seotud küsimused eeldavad linna tasandist laiemat käsitlust. Inimesi rahuldava elukeskkonna ning Parim igapaevane kaubandusstrateegia ja plaanid looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks, tuleb tegutseda kogu linnastu tasandil.

Inimasustuse ja majanduse surve keskkonnale on laienevate linnastute puhul suurem kui mujal territooriumil.

Parim makstud binaarse valiku signaalid

Looduslikus seisundis olevatel aladel linnapargid, metsad, aga ka rohelust säilitavad eramaad on siin täita mitmeid funktsioone: kompenseerida survet looduskeskkonnale, olla elupaigaks ja liikumiskoridorideks loomastikule ning kasutatavad puhkealana linnaelanikule.

Tiheasustuse laienemine linnas ja üle linna piiride kombinatsioonis maade tagastamisega eraomanikule, on vähendanud Tallinna ja Tallinna ümbritsevat rohelist vööndit, teinud raskemaks nn roheliste koridoride tagamise, piiranud puhkajate võimalust rannaalade kasutamiseks.

Oluliseks peetakse linnalähisalade looduslikus seisundis olevate piirkondade vähendamise pidurdamist, tasakaalu looduse ja uusehituse vahel. Oluline on, et valdade üldplaneeringud vastaksid Harju maakonna rohevõrgustike teemaplaneeringute nõuetele. Üldkasutuses olevate looduslike alade metsad, pargid säilitamise kõrval on oluline, et Eesti seadusandluse edasine täiustamine võimaldaks hakata kasutama paindlikumaid lahendeid erakätes olevate alade loodusliku režiimi säilitamisel.

Talsinki perspektiiv.

  • Уходя на запад, километр за километром змеились песчаные дюны.
  • Logistiliste lepingute haldamine: 7 lõksu, mida vältida | DSV
  • Хилвар твердо взглянул на .
  • Voimalus pollumajanduse kaubavahetus
  • Но затем они достигли более пологих участков и пошли с легкостью.
  • Возможно, ты лучше меня понимаешь, что под этим кроется.

Jätkub edasine integratsioon Helsingiga laiemalt võttes: Suur-Tallinna ja Suur-Helsingi piirkondade integratsioon. See võimendub eelkõige sellistes valdkondades nagu haridusalane integratsioon, osadel juhtudel ühised infrastruktuurid, ühised spordi- ja kultuuriüritused, mõlemat linna haarav ühine turismiturundus ja -tooted, ettevõtluse edasine integratsioon osal juhtudel ka perspektiiviga ühiseks tegutsemiseks Vene turgudel.

Hiljemalt kaheksa kuni kümne aasta pärast mil eeldatavalt on soomlastel jõudnud kätte kriis tööturul võib ilmselt rääkida Tallinna ja Helisingi ühisest tööturust.

Rootsi Genti susteem ja surve Ametiuhingud

See tähendab ka suuremat kultuurilist ja elukondlikku integratsiooni eestlaste ja soomlaste vahel. See omakorda eeldab Tallinna elukeskkonna atraktiivsuse, kuid samuti turvalisuse tõstmist.

Seitse lõksu, mida logistikalepingute haldamisel vältida Kannatlikud läbirääkimised on võtmetähtsusega "Hallake keerulisi logistikalepinguid väga hoolikalt," on logistikaseminaridel sageli kuuldav sõnum. Seega võiks eeldada, et seda teeb peaaegu iga ettevõte. Ja nad analüüsivad logistika tulemuslikkuse parandamiseks koos oma tarnijatega läbi igakuised peamised tulemusnäitajad KPI. Kas teevad?

Juba lähitulevikus arendatakse tugevdatult edasi kurssi Tallinna ja Helsingi arengupiirkonna koordineeritud ruumilise planeerimise suunas. Talsinki perspektiivi osas tuleb Tallinnal näidata üles selget ja tugevat omapoolset initsiatiivi. Oluline on mitte jääda tulevase kaksiklinna perifeeriaks, vaid osaleda tema arengu määramisel Tallinna huvidest lähtudes.

Tallinna linnaruumi kasutamise parandamine Linnaruumi kasutust praeguste Tallinna linnapiiride sees ei saa pidada otstarbekaks. Tihedalt on koormatud eelkõige teenindusfunktsiooni, aga ka muid funktsioone täitev kesklinn. Elukohtade aspektist vaadelduna on tugevalt asustatud suurelamutega hoonestatud «magamislinnade» piirkonnad.

Toimub ülitihe igapäevane liiklus kesklinna ja «magamislinnaosade» vahel; siia lisandub ka samuti suuresti linna «välisvööndis» asuvate kaubanduskeskuste külastamine. Samas magalalinnaosade ja kesklinna vaheline piirkond on tänu madalale ja suhteliselt hõredale hoonestusele nii elamise, teenindamise kui töötamise mõttes vähe kasutatud. Intensiivne ja ebaratsionaalne liiklemine halvendab, eriti tõusva autostumise tingimustes, liiklust, saastab keskkonda, muudab linna funktsioneerimise tarbetult tülikaks ja kalliks.

Kaudselt soodustab selline territooriumikasutus ka linna tarbetut «valgumist» üle piiride, mis omakorda muudab Parimad Bitcoini maaklerid maailmas hommikused linna sissesõidud ja õhtused väljasõidud.

Lisaks on linn eelkõige inimese elukeskkonnaks. See tähendab, et linnaruum tuleb ühtlasi kujundada inimese kehalist, vaimset ja ühiskondlikku arengut soodustavaks keskkonnaks. Linna arengus peetakse oluliseks linna territooriumil asuvate roheliste alade säilitamist või kompenseerimist. Linnaruumi seisukohalt eksisteerib mittekasutatud ressurssi ka linna mereäärse piirkonna näol — korralikult välja arendamata on linlase, samuti väliskülastaja ligipääs merele, võimalused rannaäärse ala kasutamiseks, seda eelkõige avaliku — puhke- ja kultuuriruumina.

Tallinna rannaäärsete alade väljaarendamine tähendab nende kujundamist eelkõige puhke- kultuurilis-majanduslikuks ja ökoloogiliseks tsooniks. Linn peab omama kontrolli linna mereäärsete alade üle eesmärgiga tagada nende alade avatus ja vastavus avalikule huvile. Paneellinnaosade ja linna tsentrumi vahelise linnaruumi kasutuselevõtt ei pea tähendama keskkonna eripära mittearvestavat tihendamist, mitmed Pilku valtimine on uletamise strateegia vanad äärelinnaosad evivad olulist miljööväärtust ja võib eeldada, et sissetulekute tõusuga tekib enam inimesi, kes on nõus teatud materiaalseteks ohvriteks, et luua kodu just taolisesse tavapärasest erinevasse miljöösse Lääne linnadest tuntud nn gentrification protsess.

Hoida tuleb ka rohelust. Samas on eelnimetatud nn vahevöönd Tallinnas sedavõrd suur, et arvestades elanikkonna prognoositavat sissetulekute tõusu ka suhteliselt optimistliku stsenaariumi järgi, ei ole millegagi põhjendatud «vahevööndi» kui terviku praegune alakasutus.

Nimetatud linnaruumi osa kasutuselevõtt peab toimuma uuenenud linnaplaneerimise protseduuride vt ptk 2. Linnaruumi piiratuse tõttu tõuseb eraldi ülesandena esile inimeste liikumise korraldamine ja sellest tulenev liikumispoliitika. Ei piisa, kui liikumine kujuneb spontaanselt, ta peab muutuma linna poolt teadliku mõjutamise objektiks.

Lähtume eeldusest, et oluline pole mitte ainult liikumise FX-valikute kustutamine ja pakkumise korraldamine inimeste transportimine punktist A punkti Bvaid esiteks eelduste loomine, et liikumist normaalselt korraldada mitte ainult teede ehitamine, vaid linnaplaneerimine tervikuna, eri funktsioonide paigutus ja teiseks sobilike viiside leidmine, Pilku valtimine on uletamise strateegia aitaks muuta «liikumise pilti» selliseks, mis vastaks linnaruumi nõuetele, linna rahakoti võimalustele ja põhjustaks vähe ökoloogilist kahju ja liiklusõnnetusi.

Erilise tähtsuse omandab selle foonil ühistransport. Ühistranspordi toetamine linna poolt pole oluline mitte ainult sotsiaalpoliitilisest seisukohast, vaid on möödapääsmatu, et hoida linn tõusva autokasutuse tõttu läbitavana. Teede väljaehitamise läbimõeldud pikaajaline kavandamine, sh teede laiuste määratlemine, peab tagama teede läbilaskevõime suurenemise, ummikute vähenemise ja võimalikult vähesed kahjud keskkonnale.

Kokkuvõtlikult: Tallinna pikaajaline arengustrateegia näeb selget vajadust Tallinna ja teda ümbritsevate omavalitsuste ühistegevuse ja nendevaheliste finantsskeemide omavahelise kokkuleppimise järele. Kui naaberpiirkonna elanikud kasutavad massiliselt ja pidevalt teise piirkonna antud juhul Tallinna infrastruktuuri koolid, transport jm teenuseid, samal ajal aga maksavad oma tulumaksu vaid elamispiirkonna omavalitsusele, siis tuleb leida võimalusi, kuidas elamispiirkonna omavalitsus saab anda oma panuse tema elanike poolt vajalike infrastruktuuride korrashoiuks ja arendamiseks.

Samuti vajavad olulist muutmist funktsioneerimise põhimõtted, tõstmaks linnaruumi nn vahepiirkondade inner city kasutusastet ning eksisteerib ka selge vajadus linnaruumi kui terviku ühtsema ja atraktiivsema mereäär kujundamise järele.

Tallinna siseruumi korrastamine on ühtlasi vajalikuks eelduseks Tallinna rahvusvahelise potentsiaali tõstmiseks, nii Tallinna esindusfunktsiooni kui Eesti keskuse rolli täitmiseks ning samuti Talsinki perspektiivi väljaarendamiseks. Need arengutrendid, mis ühelt poolt seavad teatavad piirangud Tallinnas toimetamisele, kuid teisalt pakuvad jällegi uusi väljakutseid, on käsitletavad kahe suurema teemaplokina. Esimeses osas on tegemist selliste trendide või arengueeldustega, mis mõjutavad Tallinna arengut väljapoolt — väliskeskkonna trendid; teises tuuakse välja sisekeskkonna trendid ehk need jätkuvad või eeldatavad muutused, mis saavad toimuma Tallinna arengus eneses.

Väliskeskkonna trendid Globaalsete mõjutegurite osas liigub Eesti, sh Tallinn, ühest küljest suunas, kuhu teised Euroopa riigid ja linnad on juba jõudnud, mistõttu mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud protsessid on Tallinna jaoks üldjuhul prognoositavad. Samas, mitmed rahvusvahelised protsessid on juba avaldanud Tallinnale sellist mõju, millest teised Euroopa linnad on püüdnud ja püüavad jätkuvalt hoiduda.

Teisalt toovad globaalsed ümberkorraldused kaasa kaugeleulatuvaid muutusi elustiilis ja tööjaotuses, keskkonnaprobleemides, sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes sh päevakorralise teemana ka terrorismiohumis kokkuvõttes mõjutavad kõiki ja kõikjal ning on oma olemuselt prognoosimatud.

Erinevatest ülemaailmsetest ja regionaalsetest suundumustest on välja toodavad alljärgnevad olulisemad arengujooned.

Ajakirjandus – äärmuste kajastaja või seisukohtade võtja?

Eesti liitumine EL-iga tähendab uusi turge Eestile, sh ka Tallinnale. Samuti tugevneb ida-lääne telje tähtsus Eesti ja Tallinna arengus. On alust eeldada Tallinna tulevate välisinvesteeringute mahu suurenemist.

EUR-Lex Access to European Union law

Eesti liitumine EL-iga muudab Eesti ja Tallinna prognoositavamaks, see mõjub hästi välisinvestoritele. Koos keskpikas perspektiivis positiivsete välisinvesteeringute prognoosidega ülemaailmses ulatuses ning arvestades Eesti head kohta Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas, võib eeldada väliskapitali jätkuvat huvi Eesti, sh jätkuvalt eelkõige Tallinna suhtes.

Viimasesse kui positiivsesse nähtusesse tuleb siiski suhtuda teatava reservatsiooniga, kuivõrd väliskapitali huvi võib olla kantud ka turuhõivamise, ettevõtete ülevõtmise soovist.

Täiendavad finantsvahendid tulevad uute võimaluste avanemisest seoses Eesti EL-i liikmelisusega. Ka Tallinnal avanevad uued võimalused nii EL-i struktuurifondide vahendite kasutamiseks, samuti osalemiseks EL-i ulatuslikes abiprogrammides. Korraga toimib nii linnade koostöö kui konkurents ja transpordiühendused on selles üliolulised.

Konkurents tugevneb seoses majandussuhtluse laienemisega — Tallinna nn konkurentsigeograafia saab olema laiem kui Läänemere-piirkond. Maailmas konkureerimiseks tuleb leida liitlasi. Kindlasti konkureerib Tallinn tulevikus koos Helsingiga, võimalik, et tervikregioonina, kus on ka Riia, Peterburi ja Stockholmi piirkond. Klastrite ja koostöövõrgustike väljaarendamine määrab piirkondade osalemisvõimalused rahvusvahelises tööjaotuses.

Võrgustumise tõttu ei ole otstarbekas vaadelda naaberpiirkondi mitte niivõrd konkurentidena, kuivõrd partneritena, kellega klastreid moodustades on võimalik luua eeliseid globaalkonkurentsis. Seega muutub Tallinna seisukohalt oluliseks strateegiliste koostööpartnerite väljasõelumine ning avaliku, era- ja mittetulundussektorite vaheline koostöö.

Integratsiooni eelduseks on infovahetus, mis saab toimida vaid kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia olemasolul ja rakendusvõimalustel. Linna konkurentsivõime sõltub strateegilist globaalset turuinfot omavate institutsioonide koostööst ja elanike kaasatusest nende teadmiste kasutamisse. Tekkivad rahvusvahelised ja regionaalsed mustrid ning järjest tihenevad konkurentsitingimused esitavad Tallinnale kui ühele tegijale paljude hulgas väljakutse lahendite leidmiseks, kuidas end atraktiivsemaks teha ja need ka ellu viia.

Tuleviku majandus on eelkõige just nn «elamusmajandus». Teisalt läheb atraktiivsus järjest enam hinda elukeskkonna seisukohalt — vähem huvi ja võimalusi pakkuvatest kohtadest liigutakse elama atraktiivsematesse paikadesse.

Tugev arengupotentsiaal eksisteerib Tallinnal kultuuri- ja kõikvõimalike teiste sündmuste korraldajana. EL-iga liituvas Eestis pole vaid liberaalsusele panustava, odava ja selle kaudu ülikiiresti areneda lootva linna mudel realiseeritav. Tuleb olla usaldusväärne, kvaliteetne, haritud, sealjuures aga atraktiivne. Skandinaaviamaadest jäädakse lähiperioodil odavamaks niikuinii. Näiteks Soomest võib eeldada Põhja- ja Lääne-Eestisse mitte ainult tootmis- vaid ka teenindusfunktsioonide ülekannet.

Tallinnale tähendab see soomlastele erinevat laadi teenindus- ja elukeskkonda pakkumise suutlikkust, mis on küll odavam, kuid vastuvõetava kvaliteediga nt elu- ja ravivõimalused pensionäridele. Ka järjest enam inimesi eelistab keskkonnasõbralikku elu- ja töökeskkonda, millest kujunebki üks olulisi paikkonna konkurentsitegureid ja elukvaliteedi näitajaid. Elukeskkonna puhul muutuvad järjest olulisemaks ruumiplaneering ja sellega seonduv elumiljöö, arhitektuur ja keskkonnasõbralik ehitustehnoloogia.

Seadusandluse ja avalikkuse survel võetakse tootmises üha enam kasutusele keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid ja rakendatakse tulemuslikke meetmeid looduskeskkonna mitmekesisuse säilitamiseks ja kahjulike mõjude vältimiseks ja heastamiseks.

Kuivõrd uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust ja massitööst, vaid teadmistest ja oskustest, siis on piirkondliku stabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks üha enam haritud ja tööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu. Logistika, allhanketööde, koolituse jms valdkondades ei tähtsustu mitte niivõrd sektoraalne, kuivõrd funktsionaalne tööjaotus.

Otsustavaks saab hariduse ja kultuuri infrastruktuur, ka muu infrastruktuur. Teenindussektoris on juba praegu üle poolte kõigist töökohtadest ja seal luuakse valdav osa SKP-st. Jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse põhjuseks on inimeste vaba aja mahu suurenemine ja territoriaalse mobiilsuse kasv, samuti keskmise eluea pikenemine ja jõukuse kasv, mis loovad Kuidas teha kasumi kaubandus voimalusi reisimise kasvavaks arenguks.

Unikaalsuse nimel ja sündmuste nimel, mis annavad Pilku valtimine on uletamise strateegia kogemusi, ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid. Laienevat trendi näitavad ka reisieesmärgid — traditsioonilise puhkamise kõrval kultuuri- ja spordiüritused, sõprade-sugulaste külastamine jne — mis viivad reiside sagenemiseni ja sihtkohtade ringi laienemiseni. Tänu internetiseerumisele on inimestel muutunud võimalikuks saada operatiivselt informatsiooni maailma eri Pilku valtimine on uletamise strateegia kohta.

Samaaegselt muutub tähtsaks turismiinfo kättesaadavus just interneti vahendusel, sh võimalus ka väiksemate majutuskohtade broneerimiseks ja muude teenuste ürituste piletid jms ettetellimiseks. Oma identiteeti nõrgalt eksponeerida suutvad linnad võivad kaotada oma atraktiivsuse konkurentide ees.

Lisaks eelnevalt kirjeldatud vaba aja mahu suurenemisest, kommunikatsiooni- ja infotehnoloogiate arengust jms tulenevast suuremast mobiilsusest suurendab tallinlaste liikumist ka Eesti liitumine EL-iga. Viimane tähendab kergemat ligipääsu EL-i riikide tööjõu- ja haridusturule, mille tõttu ollakse vähem kinni kohaliku turu poolt pakutavates valikutes.

Teiselt poolt tuleb arvestada ka teiste EL-i liikmesriikide kodanike võimaliku tööle- õppima- ja elamaasumisega Tallinna.

Binaarsed variandid Demokaubandus

Nimetatud arengud rõhutavad jällegi atraktiivne-olemise vajadust: ühelt poolt tallinlaste jaoks, hoidmaks neid ära minemast ning teiselt poolt ennekõike selliste teiste ligimeelitamiseks, kes toovad endaga kaasa uusi, Tallinna jaoks olulisi oskusi, teadmisi ja kogemusi. Rahvastiku vananemine esitab linnale uusi väljakutseid.

Strateegia "Tallinn " kinnitamine – Riigi Teataja

Suureneb vajadus erinevate hoolekandeasutuste, -teenuste, samuti meditsiiniabi järele. Üha vähenev tööealine elanikkond peab hakkama ülal pidama järjest suurenevat sotsiaalabi vajavat elanikkonna gruppi, mille tõttu jääb ka linnal oma arengusse investeerimiseks vähem vahendeid. Samaaegselt võivad arenenud riigid, kus toimib sarnane tendents, hakata ligi meelitama nooremaid inimesi teistest piirkondadest, kaasaarvatud Eestist ja Tallinnast, mille puhul kahaneks tööealine elanikkond veelgi.

Seda kahel põhjusel — esiteks negatiivse loomuliku iibe ja teiseks suburbaniseerumise tõttu. Tallinna tagamaal lähiümbruses elanike arv kasvab. Märkus: siinkohal räägime Tallinna reaalsest elanikkonnast, mitte inimeste registreeritusest Tallinna.

Feed aggregator | Page 5 | University of Tartu

Tallinna elanike arv kasvab Eesti siserände tulemusena, sh suureneb sotsiaalselt probleemsete n. Sisseränne Tallinna võib tuua kaasa olulisi probleeme — linnaelanike sotsiaalse kvaliteedi langus, teatud piirkondade slummistumise süvenemine jne. Eeldatavalt toimub uute elanike sisseränne eelkõige odavamatesse elamupiirkondadesse nagu Kopli, Kalamaja, Lasnamäe. Samaaegselt eksisteerib vastupidine trend: paljud noored ja paljulapselised pered lahkuvad Tallinnast naabervaldadesse, eelkõige sobivate eluasemete vähesuse ja kalliduse tõttu.

Masselamuehitus on praktiliselt lakanud, järjest enam annab tooni kvaliteet- ja väikeelamuehitus, sh eramud. Suureneb sotsiaalehitiste osatähtsus. Tallinnas eksisteerib jätkuvalt tugev vajadus täiendavate eluasemete järele, pakkumises eksisteerib struktuurne defitsiit, mis tingib ka kõrged eluaseme üüri- ja müügihinnad.

Seda trendi «toetab» omakorda veel maahinna, kommunikatsioonide ja aja kui sellise kallinemine, mis võib olla potentsiaalseks tõukeks Tallinnast väljapoole elama asunud perekondade tagasipöördumisele Tallinna.

Kuidas hallata logistilisi lepinguid

Uuselamuehituse maht, milles lähiperioodil annab tooni korterelamuehitus, on väga väike ning jätkub tüüpkorterite kiire hinnatõus. Samal ajal kui majanduse ümberkujundamise ja omandireformi tõttu on just Tallinnasse tekkinud suur hulk rasketesse oludesse sattunud peresid. Ebakindlus oma kodu edasise saatuse suhtes ja lisaks ka madalad sissetulekud tingivad elanike lahkumise Tallinnast, «toetades» jätkuvalt ka negatiivset iivet. Loodus keskkondliku aspekti järjest suurem väärtustamine elukoha valikul tingib muuhulgas ka Tallinna ja lähiümbruse aianduspiirkondade muutumise elurajoonideks.

Selle esialgse lepinguperioodi jooksul peaks ühine meeskond vastutama lepingu läbirääkimiste käigus kokku lepitud tulemuslikkuse kvaliteedi, tingimuste ja eelduste hindamise eest. Koostöö selles esimeses osas saadud kogemustele tuginedes tugevdaks lepingut ja suurendaks vastastikust usaldust. Strateegia mittevastavus Pilku valtimine on uletamise strateegia kaotasime teineteise teel" Strateegia võib olla üle kasutatud termin, kuid tarneahela kontekstis määratleb logistikastrateegia ettevõtte lähenemisviisi, tagamaks, et logistikaprotsess aitab kaasa tema pakkumise eristatavusele.

Lühidalt öeldes, kuidas me eristame või ületame oma konkurente, kasutades oma või meie LSP logistika võimalusi optimaalselt? LSP, mis ei sobi teie enda logistikastrateegiaga, täidab oma operatiivsed kohustused parimal juhul lepingu alguses. Mõelge sellistele aspektidele nagu LSP pikaajalised plaanid ja investeeringud sellistesse valdkondadesse nagu IT-maastik, nähtavus, valdkonnapõhised lahendused, jalajälg ja tootearendus.

Taotle tarnija strateegia üksikasju; küsige ühelt juhatuse liikmelt põhjalikku selgitust ja tõlgendage see konkreetseks logistikastrateegiaks. Tea, milliseid standardeid on protsesside jaoks vaja konkurentsi ületamiseks. Neid standardeid saab hiljem käsitleda logistikalepingus. Mitmed lepingud ladustamiseks ja jaotuseks "Nüüd on mul kaks eraldiseisvat kontaktpunkti" Ilmselt on juhtumeid, kus on mõistlik ladustamine ja jaotamine eraldada.

Lepingute haldamise vaatenurgast lisab seda tüüpi seadistamine aga keerukust. Lisaks igavesele uurimisele selles, kes oli süüdi, kas aadress oli vale või tellimus korjati saatmiseks liiga hilja, jagatakse planeerimist ja läbivaatamist erinevate osapoolte vahel, kusjuures pakkuja vahelise voo korraldamise eest vastutab saatja.

See ülesehitus ei sobi kõigile ning eraldi lepingute kasuks peaks olema selge äriline juhtum. Jaotuslepingute uuendamise sagedust tuleks käsitleda eraldi ja selle üle saab igal aastal uuesti läbi rääkida. Ostja ei ole kasutaja "Ma ei nõustunud sellega! Selle asemel lasub lõplik vastutus tarnijalepingute heakskiitmise eest sageli ostuosakondadel, kes mõnikord peavad läbirääkimisi sobimatute või teistsuguste lepingutingimuste ja spetsifikatsioonide osas.

Need ilmnevad alles rakendamise etapis, selleks ajaks on suhe tõenäoliselt juba stressirohke. Lõppkasutajal on parimad võimalused hinnata tarnija tegevust lepingu haldamise etapis, kuid tõenäoliselt pole teda lepinguliste teenuste tasemest täielikult teavitatud. Isegi kui lõpptarbija on kaasatud ostuprotsessi spetsifikatsiooni Valikud kaubeldakse madalaima komisjoni, ei saa ta tavaliselt mõjutada lepingu lõplikke üksikasju, mis on ostjate ja juristide käes.

Lepingu operatiivsete paragrahvide tõlkimine igapäevaseks praktikaks mängib lepingute haldamise etapis olulist rolli. Ärge jääge vahele: looge meeskond, kes vastutab kogu protsessi eest otsast lõpuni ja on teadlik spetsifikatsioonidest, mis on seotud tegeliku igapäevase praktikaga.

Tallinna Linnavolikogu Ühelt poolt toimuvad muutused keskkonnas üha kiiremini, teatud otsused linnaelu korraldamisel ning juhtimisrežiimid üldse peavad arvestama taolist kiiret muutumist. Teiselt poolt nõuab uus keskkond, sh linnade tihenev konkurents, pikaajalisi järjepidevaid jõupingutusi linnade «näo», profiili, infrastruktuuride jne väljaarendamisel.

Meeskond teeb kõik otsused kogu protsessi vältel. See on palju tõhusam ja hoiab ära huvide konflikte ja arusaamatusi suhtluses. Ülehindamine "Me tarnime ükskõik mida, igal ajal ja igal pool - või teie raha tagasi!

Need muudatused on sageli õigustatud olulise kokkuhoiu või kvaliteedi parandamise seisukohast. Uue logistikalepingu täpset teenuse taset tõlgendatakse sageli erinevalt või ei teavitata selle ulatust ja piiranguid selgelt, mille tulemuseks on kliendi kaubandusorganisatsiooni üle müümine oma lõpptarbijatele.

Oleme näinud näiteid õigeaegselt täies mahus OTIF võetud kohustustest, sealhulgas boonusega lepingutest ja kohustuste aktsepteerimisest tellimuste tasandil. On väga oluline, et kaubandusorganisatsioon teaks, mida ta saab - ja mis veelgi olulisem - mida mitte müüa oma klientidele.

On äärmiselt oluline, et kliendipoolne logistikameeskond teadvustaks ennetavalt logistikaoperatsiooni ja teenustaseme kokkulepete piiranguid sisemiselt. Lukustus "Saate vaadata igal ajal, kui soovite