Leidke Zuckerbergi aktsiaoptsioonid

Meie oma kehva kliima, ksenofoobilise elanikkonna ja suurte riiklike bürokraatlike takistustega ei pääse eduka spetsialisti mõttemaailmas pildilegi. Analoogselt võiks Eesti eripäraks olla uhkus tulevikku eriti haridusse panustamise üle.

Programmeerimine sarnaneb rohkem kunsti või muusikaga: mida varem inimene seda õpib ja mida rohkem sellega ka hobi korras tegeleb, seda edukam ta on. Keegi ei kujutaks endale ette näiteks kontsertpianisti, kes alles konservatooriumis esimest korda klaveri taha istub. Markantsete näidetena on ka paljud rahvusvaheliselt tuntud nimed juba varakult arvutiga tõsiselt tutvust teinud.

Ja täpselt nagu ühe muusiku kontserdile tuleb sada korda rohkem inimesi kui teise omale, võib üks programmeerija olla kümme Leidke Zuckerbergi aktsiaoptsioonid sada korda produktiivsem kui teine, ning enamasti tuleb vahe sellest, kui vara asjaga alustati ning kui kirglikult sellega tegeletakse.

Eestis tegeleb tõsisemate ülikoolieelsete arvutiteadmiste andmisega kitsas seltskond fanaatikuid, ühelt poolt hakkajamad arvutiõpetajad, teiselt poolt Tartu Ülikooli juures tegutsev Teaduskool ning informaatikaolümpiaadide toimkond, kes korraldab mitmesuguseid programmeerimise ja IT-alaseid võistlusi.

Keegi neist ei saa oma tegevuse eest suurt midagi, tegutsetakse pigem hobi korras. Peamiselt on kõik laste enda teha. Samas, kui aasta paiku võttis kasvõi programmeerimisolümpiaadi eelvoorudest osa stabiilselt üle õpilase, on see arv praeguseks langenud keskmiselt 60 kanti.

Need on inimesed, kelle seast moodustub kunagi IT-inseneride ja teadlaste tuumik. Et eelmistes punktides toodud kava kohaselt edasi areneda, peaks osalejaid olema mitusada, praegune arv ei võimalda isegi taastootmist. Võrdluseks on Leedus programmeerimine olemas koolides õppeainena ning seal tuleb analoogsetele üritustele õpilast!

See tähendab, et 10 aasta pärast on nende potentsiaal IT vallas oluliselt kõrgem Eesti omast ja meil tõsine oht edetabelites veel langeda. Milles asi? Kui tiiger esimest korda hüppas, olid arvutite võimalused palju väiksemad ning koolide esimesed arvutiõpetajad jagasid ka lastele eelkõige programmeerimisalaseid teadmisi — et selle arvutiga oleks võimalik rohkem peale hakata.

Sajandivahetuseks oli aga juhtunud kaks asja: esiteks oli arvuti jõudnud masskasutusse, sellest oli saanud tarbeasi ning ka fookus nihkus nokitsemiselt praktilisele kasutamisele. Tagajärjeks on, et lapsed, kellel muidu oleks eeldusi ja huvi asjaga tegeleda, ei saa vastavat infot ega julgustamist, mis lubaks neil areneda tulevasteks maailmanimega firmade loojateks. Mida peale hakata?

Tarkvarast, tarkvaraprojektidest, tarkvaratööstusest ja muust seonduvast

Olukord pole roosiline, kuid siiski on võimalik vankrile hoog jälle sisse lükata. Üleskutse ettevõtjaile: Ühe töötaja leidmine, värbamine ja esialgne väljakoolitamine võib maksta tuhandeid eurosid.

Selle raha eest saaks korraldada õpilastele võistlusi ja muid üritusi, mis aastat hiljem tooks tagasi mitukümmend potentsiaalset töötajat. Eesti ettevõtted peaksid olema piisavalt küpsed ja stabiilsed, et sellises ajahorisondis mõelda. Ja kui tekib hirm, et me teiste firmade tulevased töötajad ka kinni maksame, siis võib ju alati rahad kokku panna.

Üleskutse õpetajatele: Ärge kartke õpilastele levitada Teaduskooli kursuste või programmeerimisvõistluste infot. See, et tänapäeva maailm muutub kiiresti ja kõigile küsimustele ei oska vastata, on täiesti loomulik ja seda ei ole vaja häbeneda. Lõppude Kas peegelkaubandus sobib sulle?

Published by Targo under HaridusProgrammeerijad Käesoleva loo väikeste kärbetega variant ilmus mõni aeg tagasi Postimehessiia panen esialgse pikema ja värvilisemate piltidega versiooni. Eesti majanduse areng viimasel 20 aastal Viimastel nädalatel on ajakirjanduses olnud palju juttu Eesti asukohtadest mitmesugustes edetabelites, sealhulgas konkurentsivõime, inimarengu ning majanduskasvu osas. Kui üldiselt võib viimase 20 aasta arenguga väga rahul olla, siis viimastel aastatel oleme maailma üldises pingereas pigem paigal tammunud. Tuleviku info on Valuutafondi prognoos. Nagu selgub, siis läbi üheksakümnendate aastate ronisime ülespoole, kõrgemasse liigasse murdmiseks pole aga jaksu olnud.

Peegelkaubandus on järjest populaarsem kauplemismeetod, mis võimaldab investoritel säästa väärtuslikku aega ja energiat oma turuanalüüsi läbiviimisel enne kauplemist. Tuntud ka sotsiaalsete või koopiakauplemisena, on selle peamine eelis see, et see võimaldab ettevõtjatel mitmete strateegiate seas võrrelda ja kopeerida need, mis neile kõige paremini sobivad. Siin on BOE päev, mil arvestatakse nüüd siin, aga mida me tõesti ootame? Palju hype ja bluster, kuid me saame teada asjaolu kell Kui nii, siis kas see on ühekordne või alustamismärge?

Kui palju on mõni neist juba arvesse võetud? Neid küsimusi ja rohkem vastatakse pärast tänase teate avaldamist kell Euronexti ECN võiks olla automatiseeritud ja algoritmilise kaupleja varaklass või jaemüügiks läbipaistvuse jaoks väärtuslik ressurss.

FastMatchi keskmine igapäevane maht on 18, 7 miljardit dollarit, nii Leidke Zuckerbergi aktsiaoptsioonid see on märkimisväärne näide FX turust. Kui Arvuti eripära on aga selles, et ta on masinana universaalne — lisaks tööjuhendis vajalikele ülesannetele saab teda panna tegema ka igasuguseid muid asju. Ning kui sa suudad arvuti enda heaks tööle panna, on see sama võimas kui isiklik assistent, kes osa su tööst endale võtab — sinu efektiivsus ja ühiskonnale toodav lisaväärtus kasvavad hüppeliselt.

Archive for the 'Haridus' Category

Siin võivad näideteks olla nii lasteaiaõpetaja, kes kohalolijate märkimiseks lihtsa veebisaidi loob, ametiasutuse asjaajaja, kes skaneeritud dokumentide laialijagamiseks väikese skripti koostab, kui ka põllumees, kes Leidke Zuckerbergi aktsiaoptsioonid väetisekoguse leidmiseks Exceli makro teeb. Need kõik on elust võetud näited ja igaüks neist suurendab mingis pisikeses lõigus ühiskonna toimimise efektiivsust. Tulemusena saavutaksime aga samasuguse sotsiaalse hüppe nagu siis, kui kogu rahvas lugema ja kirjutama õppis.

Analoogiliselt olid kunagi olemas üksikud kirjaoskajad inimesed, kes teiste eest kirju kirjutasid ja neile raamatuid ette lugesid, ilmselgelt jäid siis enamik vajalikest kirjadest kirjutamata ning raamatud lugemata. Praegu kardaks enamik inimesi selliste ülesannete lahendamist isegi üritada, kuid need, kes on programmeerimisega natukegi kokku puutunud, saaks juba kasvõi veebist leitud instruktsioonide varal hakkama.

Osalejaskond jagunes selles osas kahte lehte, oli nii neid, kes mind toetasid, kui ka neid, kes ütlesid, et koolis programmeerimise õpetamine on sama praktiline kui alpinismi õpetamine — ainult entusiastidele. Mis tegelikult saama hakkab, näitab aeg. The Ugly Räägitud teemadest olulisem oli aga ruumis viibinud elevant, kelle vari kõigile teemadele langes, aga kelle olemasolu sellegipoolest keegi ei maininud.

Tõenäoliselt sellepärast, et keegi ei osanud sellega midagi peale hakata, kuid igasugusele plaanile on ta takistuseks ikka. Tegu on mõistagi informaatikaõpetajate palga teemaga.

€ = τ * ϰ * μ * õ

Kui informaatikaõpetajad saaks riigieelarvest rohkem palka kui teised õpetajad, põhjustaks see ilmselgelt kõvasti nurinat. Kui tal on aga olemas head IT-alased oskused ja selleks, et lapsi õpetada, võiks need ju olla, lisaks ka pedagoogilised teadmisedaga palka saab vähem kui nooremspetsialist suvalises IT-firmas, on ka narr eeldada, et see eriala teab kui populaarne oleks.

Ja tõepoolest, TLÜ sulges hiljuti vastava õppekava nõudluse puudumise tõttu.

Tarkvarast, tarkvaraprojektidest, tarkvaratööstusest ja muust seonduvast Archive for the 'Haridus' Category Jan 03 Published by Targo under HaridusRaha Infoaja kultuurist ja olustikust Detsembri keskel toimus gümnaasiumi informaatika ainekava ümarlaud. Kohal oli igasugust huvitavat rahvast: ministeeriumist, ettevõtetest, kesk- ja ülikoolidest, teemaspetsiifilistest asutustest, nagu HITSA ja Innove. Ka mind oli kutsutud, ilmselt seetõttu, et mul on üldiselt kombeks igale poole nina toppida ja erinevatel teemadel jaurata. Haridusvalla seltskonda sattudes pidin esmalt kohanema hoopis teistsuguse emotsionaalse õhkkonnaga. Sarnaseid suuremaid ja väiksemaid solvumisi ja neile järgnevaid silumisi oli päris mitu.

Ühelt poolt, nagu eeltoodud Soome näitest näha, teevad naaberriigid ära asjad, millest Eesti puhul vaid pressiteated eksisteerivad. Teiselt poolt on ka kohalikud otsustajad uskuma jäänud, et IT-s ongi kõik juba suurepärane ja vastavasse haridusse pole tarvis rohkem panustada. Drastiline näide: Statistikaameti andmetel olid avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevusele Silmaga nähtav väljund neile probleemidele ongi, et osalised on vastastikku umbusklikud olen olnud korduvalt tunnistajaks näiteks olukorrale, kus üldhariduskoolid ja ülikoolid takerduvad koostööd arutades sellesse, kelle kaudu mingi raha peaks liikumatirivad õhukesevõitu tekki enda poole ja jagelevad saadaoleva ressursi pärast, kui tegelikult peaks tegelema sellega, kuidas laiem ja paksem tekk hankida, mis kõiki korralikult kataks.

Kategooria Haridus 2021, Mai

Mis on lahendus? Õppekava ürituse üks meeldejäänud joon oli veel erinevate osaliste arv — haridusasutused, riigiasutused, sihtasutused, ettevõtted, liidud, seltsid. Igaüks neist korraldab oma üritusi ja projekte, mõnel on raha, teisel on inimesi, mõnel õnnelikul ka mõlemat.

Tegevused on aga tavaliselt suhteliselt piiratud, ebastabiilse rahastusega. Ma käin isegi igal sügisel erinevatelt firmadelt olümpiaadi korraldamiseks raha küsimas. Õppekava võimalusi nii ei saa arendada. Peamisteks kasusaajateks on ühelt poolt IT-ettevõtted, kelle praegust potentsiaalset käivet ja kasumit kvalifitseeritud tööjõu nappus otseselt piirab, ning teiselt poolt Eesti riik, kellele vastava võimekusega spetsialistid mitmekordse keskmise jagu makse maksavad ja samal ajal riigi üldist infrastruktuuri efektiivsemaks muudavad.

Kahjuks esineb siin aga palju näpuga näitamist: ettevõtjad süüdistavad riiki ja haridusasutusi, et nood ei tee piisavalt õigeid asju, aga riik uriseb vastu, et miks ettevõtted ise ei panusta. Lahendus võiks peituda koostöös.

Mark Zuckerberg Inspirational Speech - Keep Moving Forward - Motivational Video - Startup Stories

Esimene koostöötase saaks aset leida eraettevõtete vahel.