Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda, Eesti – vaba kaubanduse valvekoer | Välisministeerium

Lepingu peamine eesmärk on ühtlustada mittesooduspäritolu reeglid, et kõik WTO liikmed kohaldaksid samu kriteeriume, sõltumata nende kohaldamise eesmärgist. Ei ole vähetähtis, kes selle esimesena sõlmib ning saavutab sellega lisaks majanduslikule võidule ka poliitilise võidu. Eesõigus tuleb anda abinõudele, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist. Ühiskomitee tegutseb ühise kokkuleppe alusel. Lepinguga nähakse ette erinevad abinõud vastavalt subsiidiumide kategooriale. Just seda ma nimetangi euroopalikuks suhtumiseks, mida Eesti toetab ning käitub euroopalikumalt kui mitmed teised liikmesriigid.

Eesti Vabariik ja Poola Vabariik edaspidi nimetatud Apple Inseneri aktsiate tehingudtaaskinnitades kindlaksjäämist seaduslikkusel, inimõigustel ning põhivabadustel põhinevale demokraatiale; olles veendunud, et turumajandus on demokraatliku riigi ja tema majandusliku arengu aluseks; taaskinnitades kindlaksjäämist turumajanduse põhimõtetele, mis määravad nende suhete aluse; meenutades kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusliku integratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut teha koostööd selle protsessi tugevdamise võimaluste otsimisel; Zero riski valikute kaubandus kindlaksjäämist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile, Pariisi hartale ja eriti Bonni Euroopa majanduskoostöö konverentsi lõppdokumendis sisalduvatele põhimõtetele; viidates Tallinnas Eesmärgid 1.

Lepingupooled loovad järk-järgult üleminekuperioodi jooksul hiljemalt Käesoleva lepingu eesmärgid on: a edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu lepingupoolte majandussuhete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustada mõlema lepingupoole majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist, tootmise suurenemist ja rahandussfääri stabiilsust; b tagada lepingupoolte kaubavahetuses õiglane konkurents; c aidata kaubandustõkete kõrvaldamisega kaasa kaubanduse harmoonilisele arengule ja kasvule maailmas.

Ulatus Käesolev peatükk kehtib lepingupoolte päritoluga tööstustoodetele. Termin «tööstustooted» tähendab käesolevas lepingus tooteid, mis kuuluvad «Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi» — RSI kauplemisvoimalused 96 peatükkidesse 25 kuni 97, välja arvatud I lisas loetletud tooted.

Artikkel 3.

EUR-Lex Access to European Union law

Baasmaksud 1. Iga toote baasmaksuna, mida vähendatakse käesoleva lepingu kohaselt, kohaldatakse riikidevahelise enamsoodustusrežiimi tariifi, mis kehtib Kui pärast käesoleva lepingu jõustumist toimub mingi tariifi vähendamine erga omnes põhimõttel, eriti kui vähendamised on mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tariifikokkuleppe tulemus, siis asendavad vähendatud maksud lõikes 1 nimetatud baasmakse vähendamise kuupäevast alates.

Lõike 2 alusel arvutatud vähendatud makse ümardatakse esimese kümnendini. Lepingupooled informeerivad Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda oma maa vastavatest tollimaksudest.

Artikkel 4.

Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda

Imporditollid 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata uusi imporditolle, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast. Lepingupooled tühistavad kõik imporditollid lepingupoolte päritoluga toodetele käesoleva lepingu jõustumise päeval, välja arvatud neile, mis on loetletud protokollis 1 ja mis tühistatakse vastavalt protokolli 1 tingimustele. Artikkel 5. Imporditollidega sarnase toimega maksud 1.

Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata uusi imporditollidele sarnase toimega makse, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast.

Lepingupooled tühistavad kõik imporditollidele sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise päeval. Artikkel 6. Fiskaalsed maksud Artikkel 4 kehtib ka fiskaalsete tollimaksude kohta.

Artikkel 7.

Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda

Eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata uusi eksporditolle ega muid sarnase toimega makse, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast. Artikkel 8. Kogusepiirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed 1.

Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile uusi kogusepiiranguid ega muid sarnase toimega meetmeid, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast. Kõik kogusepiirangud ja muud sarnase toimega meetmed lepingupoolte päritoluga kaupade impordile tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise päeval, välja arvatud need, mis Valikulised binaarsed variandid toodud käesoleva lepingu II lisas, mida rakendatakse erga omnes põhimõttel.

Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vaheline vabakaubandusleping

Artikkel 9. Kogusepiirangud ekspordile ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata ekspordile mingeid uusi kogusepiiranguid ega muid sarnase toimega meetmeid, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast.

  • Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vaheline vabakaubandusleping – Riigi Teataja
  • Marrakeši protokoll

Kõik kogusepiirangud ja sarnase toimega meetmed lepingupoolte päritoluga kaupade ekspordil tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise päeval, välja arvatud need, mis on toodud käesoleva lepingu III lisas. Artikkel Tehniliste eeskirjade eelnõudest informeerimise kord 1.

Lepingupooled informeerivad teineteist vastavalt käesoleva lepingu IV lisale tehniliste eeskirjade eelnõudest ja kavatsetavatest täiendustest sellises staadiumis kui töö nende eeskirjade kallal on lõpetatud ja nad on edastatud teisele asjaosalisele kommentaaride saamiseks.

Lõikes 1 toodud sätete täitmise kuupäeva otsustab ühiskomitee.

Eesti – vaba kaubanduse valvekoer

II peatükk Artikkel Ulatus 1. Käesolev peatükk kehtib lepingupoolte päritoluga põllumajandustoodetele. Termin «põllumajandustooted» tähendab käesolevas lepingus tooteid, mis kuuluvad «Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi» — HS 96 peatükkidesse 1 kuni 24 ja käesoleva lepingu I lisas loetletud tooteid.

Kontsessioonid ja põllumajanduspoliitika 1.

Lepingupooled lubavad teineteisele kontsessioone, mis on toodud käesoleva lepingu protokolli 2 edaspidi protokoll 2 lisades ning vastavuses käesoleva peatüki ja selle protokolli tingimustega. Käesolevas peatükis sätestatu ei välista protokollis 2 lubatud kontsessioone ega takista lepingupooltel mingil moel ellu viia oma põllumajanduspoliitikat ja võtmast mingeid meetmeid sellise poliitika alusel, arvestades vastavaid tingimusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus.

Võttes arvesse Eesti tollitariifide struktuuri käesoleva lepingu jõustumisel, mille kohaselt pole põllumajandustoodetele tollimakse kehtestatud, võib Eesti Vabariik uue tariifirežiimi rakendamisel põllumajandustoodete impordil kehtestada imporditolle piiratud nimetustele Poola päritoluga põllumajandustoodetele. Imporditolle võib Eesti kehtestada kahe esimese aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumise päevast ja pärast nõupidamisi ühiskomitees. Vajaduse korral võib kaheaastast perioodi ühiskomitee otsusel pikendada ühe aasta võrra.

Erilised kaitseabinõud Kui käesoleva lepingu järgsetele kontsessioonidele alluvate ühe lepingupoole päritoluga toodete import tekitab teise lepingupoole turgudel tõsist segadust, peab asjaosaline lepingupool vaatamata põllumajandusturu erilisele tundlikkusele ja käesoleva lepingu teistele tingimustele, eriti artiklis 26 sätestatule, kohe alustama läbirääkimisi sobiva lahenduse leidmiseks.

Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaosaline lepingupool võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks. Veterinaarsed ning tervishoiu- ja taimekaitsealased meetmed Lepingupooled kohustuvad mitte kehtestama erisuguseid sanitaar- ja fütosanitaaralaseid eeskirju ning ei võta mingeid uusi meetmeid, mis ebakohaselt avaldavad kaubandusele takistavat mõju.

Sellised meetmed võetakse kooskõlastatult Rahvusvahelise Episootiliste Haiguste Ametiga, Codex Alimentariuse komisjoniga ning kooskõlas rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga ja teiste sellealaste rahvusvaheliste konventsioonidega.

III peatükk Artikkel Päritolureeglid ja tollialane koostöö 1. Protokoll 3 kehtestab päritolureeglid ja sellega seotud haldusalase koostöö meetodid. Käesoleva lepingu protokolli 3 ja artiklite 3 kuni 9, 12, 16, 26, 27 ja 28 efektiivseks ja kooskõlastatud rakendamiseks, seejuures tekkivate probleemide lahendamiseks ning kaubanduses kehtivate vormiliste nõuete vähendamiseks võtavad lepingupooled kasutusele vajalikke abinõusid, sealhulgas ühiskomitee regulaarset kontrolli ja haldusalase koostöö korraldust, et asjakohaste sätete kehtestamisega tekkinud probleeme lepingupooli rahuldavalt lahendada.

Siseriiklik maksustamine 1. Lepingupooled hoiduvad igast siseriiklikust fiskaalsest meetmest või tegevusest, mis otseselt või kaudselt kehtestaks erisuguseid nõudeid lepingupoolte päritoluga toodetele. Eksportöörid ei tohi saada kasu siseriikliku maksustamise tagasimaksetest, mis ületavad nende toodetele kehtestatud otsese või kaudse maksumäära summa eksportimisel ühe lepingupoole territooriumile.

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline vabakaubandusleping

Üldised erandid Käesolev leping ei välista impordi, ekspordi või kaupade transiidi keelustamist või piiramist, kui see on põhjendatud üldise moraali, poliitika või julgeolekuga; inimeste, loomade ja taimede elu või tervise- ja keskkonnakaitsega; kultuuriväärtusega rahvuslike aarete kaitsega; intellektuaalse omandi kaitsega, kulla ja hõbedaga seonduvate eeskirjadega ning Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda loodusressursside säästmisega ning kui niisugused piirangud on rakendatud siseriiklikus tootmises või tarbimises.

Piirangud ja keelud ei tohi olla meelevaldsed ega varjatult kehtestada erisuguseid nõudeid lepingupoolte kaubavahetuses.

Julgeolekualased erandid Käesoleva lepingu ükski tingimus ei takista ühel lepingupoolel võtta talle vajalikke meetmeid: a vältimaks tema peamisi julgeolekuhuve kahjustava informatsiooni ilmsikstulekut; b kaitsmaks tema peamisi julgeolekuhuve, täitmaks rahvusvahelisi kohustusi või viimaks ellu riiklikku poliitikat: i kaubeldes relvade, sõjamoona või -varustusega, eeldusel et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi toodete osas, mis ei ole mõeldud spetsiifiliselt sõjaliseks otstarbeks, ja teiste kaupade, materjalide ja teenustega kauplemisel, mille eesmärk on otseselt või kaudselt varustada sõjalist objekti; või ii seoses bioloogiliste relvade ja keemiarelvade või tuumalõhkeseadeldiste keelustamisega; või iii sõja või rahvusvahelise pingeolukorra ajal.

Riiklikud monopolid 1. Lepingupooled kohandavad riiklike kommertsiseloomuga monopolide tegevust nii, et Sellealaste meetmete võtmisest tuleb informeerida ühiskomiteed. Käesolev artikkel kehtib kõigi asutuste kohta, kelle kaudu lepingupoolte kompetentsed ametivõimud, kas kooskõlas seadusega Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda faktiliselt, otseselt või kaudselt kontrollivad, määravad või arvestataval määral mõjutavad lepingupoolte importi või eksporti.

See kehtib ka riigilt teistele asutustele delegeeritud monopolide suhtes. Maksed 1.

Eesti Vabariik ja Poola Vabariik edaspidi nimetatud lepingupooledtaaskinnitades kindlaksjäämist seaduslikkusel, inimõigustel ning põhivabadustel põhinevale demokraatiale; olles veendunud, et turumajandus on demokraatliku riigi ja tema majandusliku arengu aluseks; taaskinnitades kindlaksjäämist turumajanduse põhimõtetele, mis määravad nende suhete aluse; meenutades kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusliku integratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut teha koostööd selle protsessi tugevdamise võimaluste otsimisel; meenutades kindlaksjäämist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile, Pariisi hartale ja eriti Bonni Euroopa majanduskoostöö konverentsi lõppdokumendis sisalduvatele põhimõtetele; viidates Tallinnas Eesmärgid 1.

Lepingupoolte kaubavahetusega seotud maksed vabalt konverteeritavas valuutas ja maksete ülekanded selle lepingupoole territooriumile, kus asub võlausaldaja, on piiranguteta.

Lühiajaliste ja keskmise tähtajaga laenude andmisel, tagasimaksmisel või vastuvõtmisel, milles ühe lepingupoole resident osaleb, hoiduvad lepingupooled kõigist kaubavahetusega seotud valuutavahetuspiirangutest või haldusalastest piirangutest.

Vaatamata lõike 2 sätetele jätavad lepingupooled endale õiguse rakendada valuutavahetuspiiranguid kaubavahetusega seotud lühiajaliste ja keskmise tähtajaga laenude andmisel või vastuvõtmisel IMF-i reeglite järgi, tingimusel, et neid piiranguid ei rakendata erisuguselt lähtuvalt kaupade päritolust või ainult teatud kauba või -liigi suhtes. Need piirangud peavad olema piiratud kestusega ning nad kõrvaldatakse, kui tingimused ei õigusta enam nende säilitamist.

Lepingupooled informeerivad koheselt selliste meetmete võtmisest ja kõikidest muudatustest nendes ühiskomiteed. Ettevõtlusega seotud konkurentsireeglid 1. Järgnev ei sobi kokku käesoleva lepingu toimimisega niivõrd, kuivõrd see kahjustab lepingupoolte kaubavahetust: a kõik konkurentsi takistavad, piiravad või moonutavad ettevõtetevahelised kokkulepped, ettevõtete ühenduste otsused ja ettevõtetevaheline kooskõlastatud praktika; b üks või mitu ettevõtet kuritarvitab turul oma domineerivat seisundit lepingupoolte territooriumidel või olulisel osal sellest.

Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda

Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse kõigile ettevõtetele, sealhulgas avalikele ettevõtetele ning ettevõtetele, kellele lepingupoolte poolt on antud eri- või ainuõigusi. Üldmajandushuve teenivad või riiklikud monopoolse iseloomuga tulutootvad ettevõtted alluvad lõike 1 sätetele niivõrd, kuivõrd nende sätete rakendamine ei takista ettevõtetele pandud vastavate seadusejärgsete või faktiliste avalike ülesannete teostamist.

II peatükis nimetatud toodete puhul ei kehti lõike 1 punkti a kokkulepete, otsuste ja praktika kohta, mis moodustavad lahutamatu osa riiklikust turundusorganisatsioonist. Kui üks lepingupool leiab, et teatud tegevus ei sobi kokku käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 3 ja kui niisugune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju tema huvidele või materiaalset kahju sisetööstusele, võib ta võtta tarvitusele vastavaid abinõusid järgides artiklis 30 esitatud protseduure ja tingimusi.

Riiklik abi 1. Igasugune lepinguosalise riigi poolt või riigi ressursside kaudu mis tahes kujul antav abi, mis häirib või ähvardab häirida konkurentsi, soosides teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist niivõrd, et see võib mõjutada lepingupoolte Millal ma saan oma varude voimalusi muua, on ühtesobimatu käesoleva lepingu normaalse toimimisega.

Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda

Lõike 1 sätted ei kehti II peatükis nimetatud toodetele. Ühiskomitee kehtestab kriteeriumid, mille alusel lahendatakse vastuolud praktika ja lõikes 1 sätestatu vahel ning nende rakendamise eeskirjad kolme aasta jooksul, alates käesoleva lepingu jõustumisest. Lepingupooled tagavad riikliku abi ulatuse avalikustamise, muuhulgas informeerides igal aastal ühiskomiteed antud abi kogusummast ja selle jaotusest ning varustades teist lepingupoolt tema taotluse korral informatsiooniga abiplaanidest ja riikliku abi vastavatest üksikjuhtudest.

Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda

Kui üks lepingupooltest leiab, et teatud tegevus: — ei sobi kokku lõikes 1 sätestatuga ega ole kohaselt käsitletud lõikes 3 märgitud rakendamise eeskirjadega, või — lõikes 3 märgitud eeskirjade puudumisel, tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju selle lepingupoole huvidele või materiaalset kahju tema sisetööstusele, võib ta võtta sobivaid meetmeid artiklis 30 ettenähtud korras ja tingimustel. Uks aktsia kogu oo kauplemise susteemi meetmed peavad olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni Avalikud hanked 1.

Impordi tollideklaratsioonide töötlemise süsteem Impulss

Käesoleva lepingu üheks eesmärgiks on lepingupoolte avalike hangete turgude liberaliseerimine. Lepingupooled täiendavad pidevalt asjakohast avalike hangete korda eesmärgiga anda teise lepingupoole hankijatele hiljemalt Ühiskomitee vaatleb käesoleva artikli eesmärkide saavutamisega seonduvaid arenguid ja võib soovitada praktilisi lahendeid käesoleva artikli lõike 2 rakendamisel, tagamaks vaba ligipääsu, avalikustamist ning õiguste ja kohustuste täielikku tasakaalu.

Eesmärgid 1. Käesoleva lepinguga seatud eesmärgid on: a edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu Eesti ja Türgi majandussuhete harmoonilist arengut; b tagada Eesti ja Türgi vahelises kaubavahetuses õiglase konkurentsi tingimused; c aidata kaubandustõkete kõrvaldamisega kaasa kaubanduse harmoonilisele arengule ja kasvule maailmas; d edendada koostööd Eesti ja Türgi vahel.

Käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud vaatlemise kestel võib ühiskomitee, lähtudes valdkonna arengust rahvusvahelistes suhetes, kaaluda turu avardamise võimalust vastavalt lõikele 2. Lepingupooled püüavad ühineda nende lepingutega, mis on sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni Intellektuaalse omandi kaitse 1. Lepingupooled tagavad võrdväärsusel põhineva intellektuaalse omandi õiguste kaitse, sealhulgas selliste õiguste tagamiseks ja maksmapanemiseks vajalikud meetmed.

Lepingupooled kinnitavad endi tahet järgida kohustusi, mis tulenevad intellektuaalse omandi õiguste kaubandusega seotud aspektide kohta käivast WTO lepingust Kaubanduse kaubavahetuse ei tohi kaubelda teistest intellektuaalse omandi kaitse kohta käivatest konventsioonidest, mis on mõlema lepingupoole poolt alla kirjutatud ja loetletud V lisas. Teiste V lisas toodud lepingute osas tuleb kaitse viia samale tasandile nende lepingute standarditega.

Käesoleva lepingu tähenduses hõlmab «intellektuaalse omandi kaitse» eraldi võetuna autoriõigust, sisaldades arvutiprogramme ja andmebaase ning selle lähedasi õigusi, kaupade ja teenuste kaubamärke, geograafilisi tunnusmärke sisaldades päritolukoha nimetust, tööstuslikke disaine, kasulikke mudeleid, patente, integraallülituste topograafiat, aga ka täpsustamata oskusteavet know how.

Lepingupooled teevad koostööd intellektuaalse omandi küsimustes. Ükskõik kumma lepingupoole algatusel korraldatakse ekspertide nõupidamisi eriti nendes küsimustes, mis seonduvad olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste konventsioonidega intellektuaalse omandi kooskõlastamisel, administreerimisel ja maksmapanemisel ja tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon, aga ka lepingupoolte suhetega kolmandate riikidega intellektuaalse omandi küsimustes.

Lepingupooled võivad edaspidi sõlmida lepinguid, mis ületavad käesoleva lepingu nõudeid, mis ei ole vastuolus TRIPS lepinguga. Ühe lepingupoole poolt kindlustatav integraallülituste topograafia kaitse ei saa toimuda madalamal tasemel, kui sätestab TRIPS leping.