NASDAQ OMX Binaarsed variandid

Hertzler 3 4 Samal seisukohal on tuntud Hollandi diskursuseteoreetik Teun van Dijk, kui ta väidab, et muud semiootilised süsteemid on küll olulised ideoloogiliste seisukohtade sisendamiseks, kuid need üldised seisukohad ise on verbaalselt formuleeritavad, kuna ükski semiootiline 37 Hegemooniline tähistamine 37 kood pole tähenduste, teadmise, arvamuste ja sotsiaalsete uskumuste otsesel väljendamisel niivõrd selge kui loomulik keel PlanS-i kohane riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH menetlus. Piiriülese keskkonnamõju hindamiseks lepiti kokku Espoo konventsioon Piltlikult öeldes, vaja on tõusta õigele lennukõrgusele ehk otsustustasandile ja hinnata erinevate lahendustega kaasnevat koosmõju just seal ja mahus, mis vastab sellele otsustustasandile kõige paremini.

Kaks temaatilist dominanti, mis artiklitest välja kooruvad, on võimusuhted ja tõlkimine; kaks autorit, kelle teooriate poole ikka ja jälle pöördutakse, on Juri Lotman ja Michel Foucault. Mainitud kaks märksõna, võimusuhted ja tõlkimine, on mõlemad esindatud ka kogumiku avaartiklis, Daniele Monticelli haaravas käsitluses, kus esmakordselt viiakse kokku kaks esmapilgul ühildamatut mõtlejat Juri Lotman ja Jacques Derrida.

Autori sõnul ei ole sellise ürituse põhjuseks pelgalt teoreetiline huvi, vaid tegemist on sekkumisega kultuuripoliitilisse diskursusse. Olulisteks märksõnadeks on erinevus, dialoog ja tõlge.

Just see on mehhanism, mille kaudu kultuur ennast pidevalt de konstrueerib. Hegemoonilist tähistamist visuaalretoorika vaatevinklist uurib Andreas Ventsel foto näitel, mis kujutab aasta Nõukogude Eesti laulupidu.

Browsing by Subject

Peamisteks analüüsikategooriateks on troop, metafoor ja metonüümia, abiks Juri Lotmani retoorika- ning Ernesto Laclau ja Michel Foucault võimukäsitlus. Võimuteema on kesksel kohal ka Ott Puumeistri põhjalikus, rohkete näidetega illustreeritud uurimuses sellest, kuidas subjekti erinevates järelevalvesüsteemides konstrueeritakse.

Tänuväärne on autori püüd erinevaid mõisteid ja lähenemisi omavahel ühendada, luua aktuaalse probleemi käsitlemiseks veel puuduv ühtne teoreetiline raamistik. Ungari vanameister Vilmos Voigt toob kultuurisemiootika rambivalgusse ühe Võrdlevale semiootikale pakub tänuväärset materjali eriti just selle raamatu kolmas teema tosina Euroopa rahva kirjeldus.

Artiklis analüüsitakse seda materjali Euroopa rahvaste ja kultuuride hilisemate iseloomustuste taustal.

On rõõm tõdeda, et. Acta Semiotica Estica VIII - PDF Free Download

Kaks artiklit käsitlevad tõlkeproblemaatikat. Terje Looguselt saame lugeda tasakaalustatud ja sisutihedat teoreetilist käsitlust, mida tähendab teksti kultuuriline võõrasus tõlkimise kontekstis, milliseid võõrasuse liike saab eristada ja milliseid probleeme võib võõrasus endaga tõlkimisel kaasa tuua. Maarja Läänesaar on läbi vaadanud ajakirjas Vikerkaar kümne aasta jooksul ilmunud tõlkearvustused ja üldistanud oma tähelepanekud tõlkekriitika hetkeseisu kohta. Vaatluse all on eelkõige kaks aspekti: tõlkekriitika oskuskeelsus sh kriitiku võimalused terminoloogiliseks keelekasutuseks eesti oskuskeeleteooria ja -praktika kontekstis ning tõlkimise mõtestamine Eestis laiemalt sh metafooride kasutus tõlke kontseptualiseerimisel ning tõlkelisusega tegelemise määr üldse.

Margus Tamm püüab lahti seletada ja seejärel formuleerida kollektiivse autori mõiste. Kõigepealt piiritletakse mõisted autor ning kollektiivne autor ning antakse ülevaade autori surma järel autorimõiste ümber kirjandus- ja kunstiteadustes toimunud diskussioonist.

Näitematerjalina on analüüsis kasutatud kolme kollektiivset autorit Nicolas Bourbakit, Luther Blissettit ning Subcomandante Marcost.

Kristin Vaik pakub lugemiseks ülevaatlikku käsitlust eesti imemuinasjuttude algus- ja lõpuvormelitest, keskendudes seejuures küsimusele, kuidas täidavad algus- ja lõpuvormelid neile muinasjutu struktuuris omistatud funktsioone.

Artiklist tuleb reljeefselt esile, kuidas eesti imemuinasjutu algusvormelid loovad muinasjutu maailma ning lõpuvormelid toovad kuulaja taas tagasi olevikku ja päris maailma.

  • Kaks temaatilist dominanti, mis artiklitest välja kooruvad, on võimusuhted ja tõlkimine; kaks autorit, kelle teooriate poole ikka ja jälle pöördutakse, on Juri Lotman ja Michel Foucault.
  • Kuidas hinnata eraettevotte aktsiaoptsiooni

Artikliterubriigile paneb väärika punkti Maria-Kristiina, Mihhail ja Rebekka Lotmani köitev jätkukäsitlus autometapoeetilisusest eesti luules. Artikli seekordse, neljanda osa fookuses on värsirütm ning sellega seotud autometakirjelduslikud nähtused eesti värsis. Esmalt esitatakse värsirütmi käsitlemiseks vajalik teoreetiline taust, seejärel eristatakse värsirütmi mitmesuguseid autometakirjeldusliku ilmnemise võimalusi eesti luules.

Rubriigi avaloos kirjeldab Rein Veidemann isikliku kujunemisloo taustal oma teekonda semiootika juurde, tähenduslikke kokkupuuteid nii oluliste inimeste kui raamatutega ning aitab nõnda tänapäeva lugejal mõista olnud aegu ja neis tegutsenud inimesi. Möödunud aegu selgitavat lugemist pakub ka Silvi Salupere ülevaade legendaarsetest semiootika suvekoolidest, mis koondasid aastatel Tartu lähedal asuvasse Kääriku spordibaasi Tartu Moskva semiootikakoolkonna liikmeid ja olid tol ajal kahtlemata kõige olulisemad semiootikaalased teadusüritused kogu Nõukogude Liidus.

Suvekoolide sundimatu atmosfäär võimaldas kogeda Paberi kauplemine valikuline aja kohta ennenägematut akadeemilise diskussiooni vabadust, mida veel aastakümneid hiljem kõik osalised meenutavad.

Selle juurde on paslik lugeda suvekoolide ühe aktiivse liikme Juri Levini teese Vale semiootikast, mis kanti ette neljandas suvekoolis.

  • Transcription 1 Keskkonnaministeerium 2 Viide: Peterson, K.
  • Valikustrateegia maaratlus

See on ka hea näide selle kohta, kuidas vaevalt kolmele leheküljele on võimalik mahutada hulk sisulist ja mõtlemapanevat informatsiooni.

Rubriigi lõpetab Igor Gräzini hoogne arutlus postmoderni mõiste üle, vürtsitatud arvukate näidete ja NASDAQ OMX Binaarsed variandid assotsiatsioonidega.

Kroonika algab lühiülevaatega aasta tähtsamatest tegemistest semiootikavallas. Eraldi kirjutised on pühendatud XI semiootika kevadkoolile, Peeter Toropi sünnipäevakonverentsile, ning kolmele seminarile: orgaanilise vormi semiootika, ökosemiootika ja semiootiku vastutust käsitlenud NASDAQ OMX Binaarsed variandid.

Peeter Tinits kirjutab oma vahetusüliõpilase-kogemusest. Samuti on tavakohaselt ära märgitud kalendriaasta jooksul kaitstud magistri- ja doktoritööd. Eelmärkused Juri Lotmani ja Jacques Derrida teooriate võrdlemiseks Daniele Monticelli Viimaste kümnendite poliitilises ja sotsioloogilises diskursuses ning avalikus retoorikas on kultuuri mõiste järk-järgult hakanud asendama selliseid diskrediteeritud ja kasutamiskõlbmatuid mõisteid nagu rass, etnos, mõnel juhul isegi rahvus, pärides samas nende mõistete koha konservatiivsetes poliitilistes agendades.

Kultuuri mõistetakse seejuures kui kindlate NASDAQ OMX Binaarsed variandid suletud süsteemi, mida tuleb kaitsta välise mõjutuse eest. Derrida ja Lotman arendavad oma keele ja kultuuri teooriaid lähtudes antistrukturalistlikust positsioonist, mis seab kahtluse alla keeleliste ja muude semiootiliste süsteemide suletuse ja eraldumise võimalikkuse. Artiklis võrreldakse sellise teoreetilise suunitluse peamisi komponente Derrida ja Lotmani töödes, keskendudes mõistetele peeglistruktuur, binarism, arvulisus.

Võrdlusest joonistub terviklikkuse, piiri ja vahenduse kontseptsioon, mis õõnestab identiteedidiskursuse pretensioone, kuna Lotmani semiosfääris ja Derrida tekstuaalsuse väljas tasakaalustab igasugust süsteemse sulgemise katset teine, vastassuunaline jõud. Lotmani tõlkimatuse tõlget ja Derrida différance i analüüsitakse artiklis kui süsteemi piiridel toimuva avava vahetuse kirjeldamise sarnaseid viise.

Derrida ja Lotmani võrdlev käsitlus pakub olulisi vahendeid, seadmaks kahtluse alla kultuurilise identiteedi konservatiivseid arusaamu, mis toimivad tänapäeval ideoloogilise põhjendusena sotsiaalpoliitilistele konfliktidele. Märksõnad: Juri Lotman, Jacques Derrida, différance, tõlge, dialoog, kultuuriline identiteet. Käesolev artikkel on esimene üritus kõrvutada eelkõige hilisema Lotmani ja Derrida teooriat; selle eesmärgiks ei saa seepärast olla detailne ja süstemaatiline käsitlus, mis ei mahukski ühteainsasse 11 Kultuur kui de konstruktsioon 11 artiklisse.

Üritan pigem järgnevas joonistada välja antud võrdluse üldraamistiku ja näitan, kuidas Lotmani ja Derrida teoreetiliste lähenemiste loogikate vahel ilmneb teatud isomorfism. Nende teooriate sõlmpunktid ja nende sõlmpunktide vahelised suhted osutavad minu arvates sarnasele problemaatikale ja sarnastele viisidele seda problemaatikat käsitleda. On mõistagi riskantne võrrelda kaht mõtlejat, kes niipalju kui ma tean mitte ainult pole kunagi üksteisele viidanud, vaid isegi ei tundnud kuigi hästi, või oleks vist õigem öelda üldsegi mitte üksteise tööd.

Siinse ürituse põhjuseks pole aga ainult puhas teoreetiline huvi, vaid ka nagu see uurimistööle tõukavate impulssidega sageli on mure selle pärast, mis meie ümber on juhtumas. Antud mure saab selgeks, kui keskenduda NASDAQ OMX Binaarsed variandid, kuidas kultuuri mõiste ringleb ja mis kohta see omab tänapäeva poliitilises diskursuses. Viimaste kümnendite poliitilises ja sotsioloogilises diskursuses ning avalikus retoorikas on kultuuri mõiste järkjärguliselt hakanud asendama selliseid diskrediteeritud ja kasutamiskõlbmatuid mõisteid nagu rass, etnos, mõnel juhul isegi rahvus, pärides samas nende mõistete koha konservatiivsetes poliitilistes agendades.

Võib siinkohal näitena mainida sellise tendentsi viimaseid arenguid otse Euroopa südames Saksamaal ja Prantsusmaal. Kantsler Angela Merkel ja tema Bayeri CSU liitlane Horst Seehofer, aga ka sotsiaaldemokraat Thilo Sarrazin võtavad uue ja ennenägematult sõjaka hoiakuga üle saksa Leitkultur i ehk domineeriva kultuuri motiivi 1, seades sellega kahtluse alla kogu sõjajärgse integratsioonipoliitika Saksamaal.

President Nicolas Sarkozy alustab üleriigilist diskussiooni, et paika panna prantslaseks olemise ehk prantsuse kultuuri piirid. Dax Day kauplemise strateegia puhul on muidugi tegemist demagoogilise katsega saada poliitilist kasu vastavates riikides ja kogu Euroopas levivast ksenofoobia lainest; selle katse juurde kuulub ka nt prantsuse kultuuriga mitte assimileeruvate romade riigist väljasaatmine või Seehoferi vastuseis teistest kultuuridest pärit ehk Türgi ja Araabia päritolu tööjõu juurdevoolule Saksamaale.

Nendel hoiakutel on aga ka päevapoliitikast kaugemale ulatuvad alused ja tagajärjed. Tänapäeva konservatiivses identiteedidiskursuses mõistetakse 1 Diskussiooni kohta, mis puhkes selle mõiste ümber Saksamaal juba ndate aastate alguses, vt Pautz Selline arusaam toetab müstifitseerivat ideed, mille järgi meie aja olulised sotsiaalpoliitilised konfliktid on tegelikult kultuuripõhised. Isegi multikulturalistlikud arusaamad, mida võib teatud mõttes pidada katseks vastu seista kultuurilisele konservatismile, ei tundu tegelikult kuidagi seadvat kahtluse alla ülalmainitud kultuurilise identiteedi kontseptsiooni, multikulturalism lihtsalt rõhub vajadusele aktsepteerida ja toetada eri kultuuriliste identiteetide kooseksisteerimist samas sotsiaalses süsteemis.

Puudulik kriitika kultuurilise identiteedi mõiste suhtes nõrgestab aga multikulturalistlikku positsiooni kui Merkel näiteks väidab, et multikulti on läbi kukkunud, on raske selliselt positsioonilt talle midagi vastu väita. Mõistagi tekitab eri kultuuride kooseksisteerimine vältimatult konflikte; kas me peaksime aga turvalisuse ja rahu nimel taotlema nagu Merkel ja Seehofer kõikide erinevuste assimileerimist Leitkultur is?

Ja veel olulisem: kas selline assimilatsioon, kas monokultuursus on võimalik tänapäeval ja üldse? Kas konflikt on ikka ainult kultuuride-vaheline, kas teatud kultuuri piiride sees valitseb iseenesestmõistetav ühtlus ja harmoonia?

NASDAQ OMX Welcomes Recipharm

Postkoloniaalsed ja kultuuriuuringud on oponeerinud lihtsustatud arusaamadele kultuurist, võttes kasutusele hübriidsuse mõiste, mis ähmastab piire eri kultuuriliste identiteetide vahel. Idee, et koloniseeritu või immigrant nakatab ja muudab kolonisaatori või põlisrahva kultuurimustreid, niipea kui ta neid kasutusse võtab, aitab õõnestada hegemooniliste Leitkultur ide selgepiirilisuse ja NASDAQ OMX Binaarsed variandid presumptsiooni.

Küsimus pole pelgalt selles, kuidas erineva kultuurilise identiteediga MIGLIORI TRADING SYSTEM Automaatne saaksid rahulikult koos elada, ega selles, kuidas etteantud identiteedid kohtuvad ja ristuvad nii, et tekib kolmas, hübriidne identiteet. Võrreldes Lotmanit Derridaga, 2 Hübriidsuse teoreetikud kasutavad sageli ka NASDAQ OMX Binaarsed variandid mõistet, mis teatavasti omab olulist kohta ka Lotmani kultuurisemiootikas vt nt Lotman Derrida on sarnaselt kasutanud kontaminatsiooni mõistet.

NASDAQ OMX Binaarsed variandid ma keskendun aga Lotmani ja Derrida käsitluse teistele aspektidele. Selline teoreetiline järeldus mõjutab mõistagi eelkõige kultuuri uurimise viise; see aga puudutab omakorda kriitiliselt ka eelmainitud kultuuripoliitilist diskursust.

Käesolev uurimus on selles mõttes mõeldud nii teoreetilise refleksiooni kui ka sekkumisena kultuuripoliitilisel väljal kooskõlas aasta Kultuurisemiootika teeside väitega, mille järgi võib iga olulist teaduslikku ideed vaadelda kui katset tunnetada kultuuri ja kui kultuuri elu fakti Ivanov jt Saussure i pärand: sisemine ja väline Esimene ilmne probleem Lotmani ja Derrida tööde kõrvutamisel seisneb selles, et kui Lotman eksplitsiitselt mõtestab oma semiootilist meetodit kui kultuuriteoreetilist meetodit, siis Derrida töödes ei omanda kultuuri mõiste kunagi eksplitsiitselt keskset positsiooni.

Oma erinevuseteoorias opereerib Derrida pigem üksikute elementide, nt märkide, tähistajate ja tähistatavate tasandil.

Keskkonnaministeerium - PDF Free Download

Minu võrdlus lähtub aga intuitsioonist, et artikli alguses mainitud isomorfism ilmneb just nende kahe erineva analüüsitasandi vahel.

Alustada tuleb sellest, mis rohkem või vähem eksplitsiitselt moodustab nii Derrida kui ka Lotmani originaalse teoreetilise refleksiooni lähtepunkti: kriitiliselt arendav lähenemine Ferdinand de Saussure i semioloogilisele teooriale. Derrida kui filosoofi või nagu teda vahel defineeritakse, prantsuse mõtleja 14 14 Daniele Monticelli käik, mida ma olen mujal nimetanud totaliseerimise protseduuriks vt Monticelli ja mille abil Saussure piiritleb keele süsteemi [langue] kui enesesse suletud terviku NASDAQ OMX Binaarsed variandid 10eraldades seda keele välistest füüsilistest, füsioloogilistest, individuaalsetest jne aspektidest.

Strukturalism laiendas totaliseerimise protseduuri, mida Saussure rakendas keele uurimisel, igasuguste märgisüsteemide ja tekstide käsitlemisele. Seda, mida vahel nimetatakse semiootiliseks reduktsionismiks, on võimalik seletada ülalmainitud terminites kui teatud semiootilise ruumi olgu see struktuur, süsteem, kood või tekst piiritlevat eraldamist ja selle muutmist kindlapiiriliseks tervikuks, mille raames vastavate nähtustega seotud tähenduslikkuse ja identiteedi küsimused on ammendavalt uuritavad ja lahendatavad.

Just sellest vaatepunktist saab võimalikuks asetada koos Derridaga strukturalistlik semiootika laiemasse teoreetilismetodoloogilisse konteksti ja tõsta esile selle kokkupuutepunkte lääne metafüüsikaga. Nii Derrida kui Lotmani käsitlused seavad kahtluse alla Saussure i totaliseeriva protseduuri, s. Nagu Lotman programmiliselt väidab Kultuuri ja plahvatuse esimestes ridades: Igasuguse semiootilise süsteemi puhul on põhiküsimusteks esiteks tema suhe välise, süsteemi piiride taguse maailmaga Lotman Grammatoloogias vastandub Derrida sarnaselt Saussure i ja paljude teiste arusaamale, mille järgi kiri écriture kui keele väline representatsioon pole kuidagi olemuslikult seotud keele sisemise süsteemiga: Välise suhe sisemisega on, nagu ikka, kõike muud kui lihtne väljaspoolsus.

Välise tähendus on alati olemas sisemises, vangistatud välisest väljapoole, ja vastupidi. Derrida NASDAQ OMX Binaarsed variandid 5 puhul on oluline see, kuidas kogu lääne mõttetraditsioon paigutub uude horisonti, mida avasid semioloogilis-strukturalistlikud uurimused signifikatsiooni vallas; nagu ta kirjutab Grammatoloogia alguses: meie ajaloolismetafüüsiline ajastu peab kogu oma problemaatilise horisondi lõplikult määratlema keelena Derrida Arvulisus ja binarism: tekstuaalsus ja semiosfäär Oluliseks vahendiks Saussure i totaliseeriva protseduuri kriitilisel revideerimisel on Derrida jaoks see, mida ta Disseminationis nimetab arvulisuseks numerositéja Lotmani jaoks see, mida ta nimetab vähemalt binaarsuseks : al g us pole üks, vaid vähemalt kaks, mitmuslikkus, paljusus.

Lotmani sõnul väikseim toimiv semiootiline mehhanism ei saa olla üksainus süsteem nagu nt Saussure i langue, vaid Tema vähim võimalik ehitus hõlmab binaarset süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest semiootilisest mehhanismist keelest.

Need on vastastikku tõlgitamatud ja ühtaegu teineteisega sarnased, kuna kumbki modelleerib oma vahenditega üht ja sedasama semiootikavälist reaalsust. Lotman b: 43; vt ka b: ; 10 Lotman kirjeldab sellist situatsiooni kui paradoksaalse sümmeetria sarnasuse ja asümmeetria erinevuse ühendust, mida ta nimetab peeglistruktuuriks Lotman b: Kuna ekstrasemiootiline reaalsus on iseeneses an sich haaramatu, al g us on juba alati selle reaalsuse peegelduste mäng vastastikku tõlkimatute keelte vahel.

Grammatoloogias alustab Derrida oma antistrukturalistlikku argumentatsiooni, kritiseerides piiride tõmbamist sisemise fonologotsentristliku keelesüsteemi ja välise kirjutamise vahel. Tema argumendis on võtmekohal midagi väga sarnast Lotmani peeglistruktuuriga: Peegelduse ja peegeldatava ohtlik segunemine ja hukatuslik koostoime. Selles esituste mängus ei NASDAQ OMX Binaarsed variandid võimalik hoomata algpunkti.

Peegeldus, kujutis, teisik kõik nad kahestavad seda, mida nad esitavad. Mõtte spéculation lähtepunktist saab NASDAQ OMX Binaarsed variandid. See, mis võib vaadata iseennast, ei ole enam ühtne ja seetõttu järgib originaalile tema taasesituse ja asjale 16 16 Daniele Monticelli tema kujutise lisamine reeglit üks pluss üks on vähemalt kolm Derrida 54 55 Ka Lotmani arvates toob peegel dubleerides esile asjaolu, et see, mida taheti mõista kui algset eneseidentiteeti, on tegelikult algusest peale erinevuste aluseks: [ ] dialoogipartner paikneb osaüksusena mina sees või vastupidi, mina kuulub partneri koosseisu.

Pole selles mõttes üllatus, et Lotman kasutab süsteemide tasandil sedasama jagunemise põhimõtet mitte kaks, vaid juba kolmmille leiame ka ülaltoodud Derrida tsitaadis.

Lotmani järgi kordub iga semiootilise mehhanismi kui terviku konstitueeriv dualism ka semiootilise terviku igas osas: Binaarsust tuleb mõista kui printsiipi, mis realiseerub pluraalsusena, kuna iga uuesti moodustatav keel jaguneb omakorda binaarsel alusel Lotman Nagu Derrida tsitaadis, on ka siin üks pluss üks vähemalt kolm.

Kui kolm on vahendamise ja vahendatuse arv, tähendab vahendamine siin jagunemise paljunemist laviini Lotman või Derrida terminit kasutades disseminatsiooni. See, et iga tervik jaguneb vähemalt kaheks osaks, tähendab aga ka, et iga tervik on alati omakorda osaks suuremast tervikust.